Äri ja ähvarduskirjad. Kahe Eesti angerjafarmi saatus ripub õhus
„Milles mina süüdi olen?“ küsib Tiit Soosaar, kes on üks kahest Eesti angerjakasvanduse pidajast. Viimaste aastate jooksul on ta leidnud oma postkastist nii mõnegi ähvarduskirja. Küll lubatakse ta kasvanduses elektrikatkestus korraldada, generaator ära lõhkuda või midagi muud kurja korda saata.
Angerjakasvandus on igati seaduslik, kuid praegu väga emotsionaalselt laetud äri. Euroopa angerjas on rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) punases nimestikus kirjas kui kriitiliselt ohustatud liik. Teadlased on hinnanud, et sõltuvalt piirkondadest on viimastel aastakümnetel angerja arvukus langenud lausa 90-97%. Kui angerjate arvukus langeb veelgi, tähendaks see liigi väljasuremist.
Praeguses maailmas peab edukas olemine tähendama elamist selliselt, et jääksime liigina ellu, kirjutavad loomade eestkoste organisatsiooni Loomus esindajad Sanne Org ja Farištamo Eller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vesiviljelusettevõtted müüsid mullu 870 tonni kaubakala ja -vähki ehk kokku 3,7 miljoni euro väärtuses, teatas statistikaamet. Müüdud toodangu maht oli viimase viie aasta suurim.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.