Olümpiamedalid üksi rikkaks ei tee: Eesti sangarid on usinad ettevõtjad
Eesti olümpiasangarid pelgalt riigi toel rahas ei suple, kuid tippsportlastele pole hüpe ettevõtlusesse kauge. “Sportlasena ohverdad ja lükkad palju kõrvale, et oma sihtmärgini jõuda – tööl on sama. Oled rutiinitaluv ja kõrge pingetaluvusega,” tõdes Tõnu Tõniste.
Kui kirkaima tasu saajat premeerib olümpiakomitee 100 000 euroga, siis hõbedase autasu eest makstakse 70 000 eurot. 45 000 eurot saavad pronksmedali pälvinud sportlased, viimati vigursuusataja Kelly Sildaru 2022. aasta Pekingi taliolümpial.
“See on hullult hull. Heas mõttes hullult hull. Kui sa oled Pariisis, kus sporti mõistetakse detailideni ning sul on staadionil 80 000 inimest, siis see on midagi ulmelist,” ütles Rakverest pärit kümnevõistleja Janek Õiglase (30) ema Terje Õiglane.
Aasta sportlane Eneli Jefimova ja aasta treener Henry Hein lähevad kuue kuu pärast Pariisi olümpiale. Seekord pole nende sihiks medal, vaid eeskätt finaalipääs. Olümpiakulla ootuse soovitab Hein eestlastel sättida järgmise olümpia ajaks.
Aastatega on kahekordne olümpiavõitja, riigikogu liige Kristina Šmigun-Vähi kasvatanud oma ettevõtte Kuuba Group kinnisvaraportfelli korralikuks rahamasinaks.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.