Selles "Energiakooli" episoodis võtame luubi alla Eesti elektrihinna, miks see on kõikuv ja kõrge ning kuidas oleme riigina jõudnud olukorda, kus sõltume liiga palju naabrite toodangust. Stuudios on Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson, kellega räägime ausalt energiasüsteemi kitsaskohtadest ja päris lahendustest.

- Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson.
- Foto: Alexela
Arutame, miks pelgalt heast tahtest ja ambitsioonikatest plaanidest ei piisa, kui investeeringud tuuleparkidesse, juhitavatesse võimsustesse ja uutesse jaamadesse venivad või seisavad. Mis juhtub siis, kui tuult ei puhu ei Eestis ega naaberriikides, väljas on krõbe pakane ja tarbimine hüppab lakke? Just sellistes olukordades määravad elektrihinna juhitavad võimsused, näiteks gaasijaamad, mis suudavad kiiresti süsteemi toetada.
Räägime ka sellest, miks päikeseparkide kiire areng on Eesti energialoo edulugu, kuid miks nüüd on vaja tasakaalu: juurde tuult, salvestust ja juhitavat tootmist. Puudutame ka tuumaenergiat, mitte vastandumise võtmes, vaid küsimusega, millal ja mis tingimustel võiks see muutuda Eesti jaoks majanduslikult mõistlikuks.
Oluline sõnum on lihtne: tuul, päike, gaas, tuum ja salvestus ei konkureeri, vaid täiendavad üksteist. Mida mitmekesisem on meie tootmisportfell, seda kindlam on varustuskindlus ja stabiilsem hind.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui tahad aru saada, miks Eesti elektrihind kõigub, millised otsused on täna kriitilised ja kuidas päriselt jõuda madalama baashinnani, siis see episood aitab pildi selgeks teha.
Saatejuht on Brent Pere.
Kuidas tuua Eesti elektrihind alla?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selles “Energiakooli” osas räägime teadlase ja poliitiku Mario Kadastikuga väheväärtuslikest tundidest, Nord Pooli turuloogikast ja sellest, miks taastuvenergia edu hakkab süsteemi ennast sööma.
Energiakooli värskes saates räägib Eleringi juht Kalle Kilk kahest uuest reast elektriarvel, millega iga Eesti majapidamine ja ettevõte uuest aastast arvestama peab - tasakaalustamisvõimsuse ning varustuskindluse tasust.
Energiakooli seekordses saates võtame luubi alla selle sügise kütuseturu hinnasõja — kust see alguse sai, miks hinnad kõiguvad ning kas sellele on üldse lõppu näha.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.