Einari Kisel rääkis saates “Energiatund”, et omavalitsuste seas on huvilisi praegu piisavalt palju ja igale poole ei peagi tuulikuid püsti panema.
Foto: Siim Lõvi /ERR,/Scanpix
Sellise vastuse andis TTÜ professor ja kliimaministeeriumi nõunik Einari Kisel küsimusele, mis saab nüüd parkide arendusest, mis on sattunud omavalitsusse, mis on sõna-sõnalt võtnud energiakavaga kaasnevat riiklike taastuvenergia eesmärkide vähendamist.
Ilmastikuolud ja ühendused naaberriikidega mõjutavad Eestis elektri hinda lausa 30% ulatuses. Millised ühendused on mõistlikud, mis ei tasu üldse ära ja kuidas muutuks elektri hind, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Nii kõrget elektritarbimist, nagu Elering paar aastat tagasi prognoosis, ei tule. Eestis on elektritarbimine paari aastaga hoopis langenud. Mis ootab lähiaastail ees energeetikas ja kuidas muutub elektri hind, selgitab professor Einari Kisel.
Tuulikuvastaste ridades on toimunud teatav tagasitõmbumine, mis on tõenäoliselt seotud asjaoluga, et kohalikud valimised on möödas ja riigikogu valimisteni on veel omajagu aega.
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.