Kui Matsimoka pere läks umbes seitsme aasta eest kohtumisele jaeketiga, et koostöö lõpetada, ei osanud nad aimatagi, et just sellest vestlusest saab ettevõtte jaoks pöördeline hetk.

- Fotol Matsimoka eestvedajad vennad Sten Inno, Jan Inno ja isa Aivar Inno.
- Foto: Kristel Viitmann
“Me mõtlesime, et lähme ja ütleme, et me lihtsalt ei saa sellega hakkama,“ meenutab lihatööstuse üks omanikest ja juhtidest Jan Inno saates “Võitjate põlvkonnad“.
Matsimoka lugu sai hoo sisse turgudel ja laatadel, kus pere müüs oma toodangut aastaid käsitööna ja väikestes kogustes. Aja jooksul kasvas aga ettevõte oma poodideni ning sealt edasi jaeketiprojektini, mis alguses osutus oodatust hulga keerulisemaks.
Koostöö jaeketiga tähendas lühikest säilivusaega, keerulist logistikat ja suurt lisatööd.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Matsimoka oli valmis projekti katkestama, kuid siis kõlas kohtumisel ettepanek proovida pakendamist. “Rimi esindajad ütlesid, et proovige ikka pakendada, veensid meid ära ühesõnaga,“ meenutas Jan Inno. “ Võib öelda, et see oli ajalooline hetk.“
Matsimoka pereettevõte
Matsimoka on pereettevõte, mille juured ulatuvad aastasse 1982, mil Aivar Inno hakkas koos oma isa Koit Innoga valmistama suitsuliha ja müüma seda Venemaale, eelkõige Karjalasse. Suitsuliha valmistamise oskused pärinesid Koit Inno lapsepõlvekodust Viru-Jaagupis.
Praegu arendavad Matsimokat koos Aivar Innoga tema pojad Jan ja Sten Inno, kes said lihameistritööga tuttavaks juba lapsepõlves. Ettevõte on kasvanud kaasaegseks tootjaks, andes tööd ligi 35 inimesele.
Kvaliteet kui teadlik valik
Investeering vaakumpakendajasse muutis ettevõtte ärimudelit põhjalikult. Praegu on Matsimokal kaasaegne pakendamisliin ning jaeketimüük moodustab ligemale 70 protsenti kogu tootmismahust.
Kasv jaeketis on toonud kaasa ka konkurentsi oma poodidega, mida pere peab loomulikuks osaks kasvust. “Kett müüb seda, mida ta tahab müüa, me pakume talle kõike, mida me toodame ja see on tema valik, mida ta võtab. Me ei taha kindlasti ketimüüki kuidagi pidurdada “ selgitab
Sten Inno. Lahenduseks on olnud lisandväärtuse loomine oma poodides – uued tooted ja lahendused, mida jaeketist ei leia.
Hoolimata kiirest kasvust ei ole Matsimoka pere valmis järele andma oma põhimõtetes. “Meil teadlikult ei ole hinnatase kõrgem, kuna me kasutame väga kvaliteetset toorainet, siis toode muutubki selle tõttu kallimaks“ ütleb
Jan Inno.
Kuidas edasi?
Matsimokas mõeldakse üha enam sellele, millised on pereettevõtte järgmised sammud. Juttu tuleb tootmismahu piiridest, võimalikust laienemisest ning sellest, millistel tingimustel võiks teemaks tõusta välisturgudele minek ja mis on seejuures peamised kitsaskohad.
Millised on Matsimoka viimased majandustulemused ja kas nad plaanivad ka börsiletulekut? Millised investeeringud on plaanis ja mis valikud on pereettevõtte jaoks kõige keerulisemad. Kõigest sellest saab kuulda saatest “Võitjate põlvkonnad“.
Saadet juhib Kristel Viitmann.
Pereettevõtjate liikumist toetavad pikaaegsed pereettevõtted Terminal ja Büroomaailm.
Matsimoka viis kasvule projekt mis algselt ei toiminud. “Võib öelda, et see oli ajalooline hetk“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uue tootega tabati naelapea pihta
Vastupidiselt paljudele toidutootjatele ei saa Matsimoka kurta müügi vähenemise üle vaatamata keerulisele olukorrale majanduses ja inimeste rahakottides.
Sel nädalal asuvad Eesti Parima Toiduaine konkursil võistlema väikeettevõtete tooted, kelle hulgas jahib piirkonna parima tiitlit 55 uut kodumaist toiduainet. Neist 13 toodet valmivad Lääne-Virumaal.
Matsimoka otsustas elustada rändpoe traditsiooni ja paneb igal nädalalõpul leti oma toodetega püsti erinevates Eesti paikades. Kui ettevõtte tegevuse alguses oli rändpood ainuke võimalus oma tooteid müüa, siis nüüd on eesmärgiks toodete tutvustamine laiemale ringile.
Kuigi maasikakasvatust on nimetatud lausa kohalikuks kullaauguks, on pereettevõtjast põllumees, Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu oluliselt tagasihoidlikum.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.