Produtsent Esko Rips ütles, et Vahur Afanasjevi “Serafima ja Bogdani” ainetel valmivat filmi võetakse üles Lätis, kus riiklik tagasimaksefond katab 30% kuludest. Ta märkis, et Eesti riik kohalikke filme samal viisil ei toeta.
Nafta filmsi produtsent Esko Rips rääkis intervjuus, kes mängivad uues filmis peaosi ja kust on näitlejad üldsegi pärit.
Foto: Erakogu
“See on sarnane süsteemiga, mille alusel Tenet filmis Eestis ja sai osa kuludest tagasi. Kahjuks Eesti riik pole täna veel valmis oma filmidele sellist tagasimakset pakkuma, mistõttu oleme sunnitud otsima võimalusi koduriigist väljaspool,” selgitas Rips.
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Eesti filmitööstus on viimase paari aastaga kokku kuivanud ning konnatiigis käib projektide nimel rebimine. Ei jagu raha ega tööd, aga uusi noori filmitegijad voolab endises tempos muudkui peale.
Selle aasta algus oli Eesti filmis rõõmustavalt rikkalik. “Nende seas olid filmid, mis olid tegelikult arenduses juba neli aastat tagasi, võtted olid enamikul kaks aastat tagasi,” ütleb aga “Fränki” režissöör Tõnis Pill, et nüüd ähvardab uute filmide väljatulekusse saabuda vaikus.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.