Insenerid: tüdrukute potentsiaal on kasutamata

„Ma ütleks, et head insenerid on võetud, sest neil on juba väljakutsed, mis neid motiveerivad. Häid insenere ja tootearendusjuhte on keeruline leida,“ märgib idufirma KIUD kaasasutaja Liis Tiisvelt, kuid tõdeb, et insenerialad on sellest hoolimata populaarsemaks muutumas. „Noored mõistavad, et uusi süsteeme luua on põnev ja inseneriamet on ka hästi tasustatud, mis on noorte jaoks peamine.“

Tiisvelt tõdes, et tüdrukute potentsiaal Eestis on kasutamata. „Neile ei tehta inseneeriat põhikoolis nii piisavalt atraktiivseks, et nad tahaks seda õppima minna,“ tõi ta välja kitsaskoha.

Tiisvelti hinnangul peaksime juba põhikoolis rohkem rakendama interdistsiplinaarset õpet, et aidata õpilastel seoseid luua ja suuremat pilti näha.

Ka kaablitootja Prysmian Group Balticsi pideva parenduse insener Ester Kokkota tõdeb, et tüdrukute huvi tehnoloogia vastu kaob statistika järgi 5.-7. klassis. „See on millegipärast murdekoht, millega peab tegelema. Tegelikult ju sellega juba toimetatakse, sest on olemas huviringid, mis seda soodustavad,“ märkis Kokkota, kes on ka ise käinud tüdrukute huviringides oma kogemusi jagamas.

Kokkota lisas, et tehnoloogia erialade populariseerimiseks on mitmeid võimalusi – näiteks tehaste avamine noortele või Inseneriakadeemia –, kuid oluline on ka lastevanemate roll, kes peaksid suunama lapsi erinevatesse huviringidesse, näiteks robootikasse või teadusringidesse, et noored saaksid varakult praktilise kogemuse millegi katsetamises või probleemides lahendamises.

Eesti inseneeria olukorrast ja järelkasvust räägivad saates “Tööstusuudised eetris” kaablitootja Prysmian Group Balticsi pideva parenduse insener Ester Kokkota ning tekstiilijäätmetest pakendeid valmistava idufirma KIUD kaasasutaja ja tekstiiliinsener Liis Tiisvelt.

Saadet toetab Radius Machining.