Maasikahooaja eel on töökätest puudus, aga kohalik põllule ei kipu

Kindel Käsi OÜ juht Helen Kaskema ütleb, et külm kevad ei ole iseenesest midagi uut, kuid järjest teravamaks muutub küsimus tööjõust. „Tuleb inimene, kes tahaks tööle tulla kasvõi üheks päevaks, aga me ei saa teda vormistada – halduskoormus on sama suur kui alalise töötaja puhul,“ selgitab Kaskema. Veelgi keerulisemaks muutub olukord, kui hooajatööle soovib tulla isik, kellel on täitemenetlus: siis tuleb tööandjal arvestada kohtutäiturite pöördumiste ja lisadokumentidega.

Probleem ei peitu ainult võõrtöötajate palkamist piiravates seadustes, vaid ka riigi suhtumises. Aiandusliidu juht Raimond Strastin ütleb otse: „Riik peaks lõpuks liikuma „ei saa“ hoiakult „kuidas saame“ suhtumise juurde.“

Tema sõnul on viimastel aastatel tehtud menetlusmuudatused toonud aiandussektorisse rohkem segadust kui selgust. „Ettevõtjatelt, kes on aastaid hooajatöötajaid kasutanud, küsiti stiilis: mis maatükil töötaja rohima hakkab? Selline bürokraatia ei vii meid edasi,“ nendib Strastin.

Saates tuleb juttu ka Eesti aianduse üldisest olukorrast. Strastin ja Kaskema arutlevad lisaks tööjõu teemadele ka seda, miks on Eesti isevarustatuse tase köögiviljade ja marjadega tagasihoidlik. Kuidas on Soome suutnud jõuda kordades paremate tulemusteni ning miks ei paista aiandussektori ärikeskkond enam atraktiivne isegi pühendunud tegijatele.

Saadet juhib Juuli Nemvalts.