Eestil on naab erriikide ees eeliseid, küll aga peame kindlasti parandama oma menetluskiirust, et tööstusettevõtted saaksid kiiremini oma tehased püsti, ütles Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto.

- EISi välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto.
- Foto: Andres Laanem
Me ei ole enam odava tööjõuga riik, aga me oleme naabritest paremini digitaliseeritud, meil on selge maksukeskkond ja madal bürokraatia tase.
Joonas Vänto rääkis saates, et välisinvesteeringud on kui majanduse katalüsaator ja Eesti on tänu avatud majandusele Nõukogude Liidu riikidest kõige edukamalt hakkama saanud.
"Uuringute järgi on väliskapitalil põhinevate tööstusettevõtete lisandväärtus suurem ning palgatase kõrgem. Tänu sellele konkurentsile on Eesti palgad, majandus ja maksubaas ka kiiremini kasvanud," tõi Vänto välja. Ta rõhutas, et meil on vaja siia ettevõtteid, mis on võimalikult suure lisandväärtusega ning mis toovad Eestisse ka kompetentsi ja teadmisi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuidas tarka tööstust Eestisse saada ning kui palju aitavad siin kaasa mitmesugused konverentsid, saab kuulata juba saatest.
Saatejuht on Mart Valner.
Saadet toetavad Sunly AS ja Eesti Rohetehnoloogia Liit.
Eesti peab kärmemalt menetlema, et tööstused saaksid kiiremini tehased püsti
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööstussümbioos ehk toorainete väärindamine on Eestis muu maailmaga võrreldes alles lapsekingades. Selle areng on vaevaline kindlatel põhjustel, selgitavad külalised Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates “Cleantech”.
Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsiooni saates "Cleantech" võeti fookusesse möödunud aasta rohetehnoloogia valdkonnas ning küsiti, kuidas edasi.
Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates "Cleantech" tuleb juttu taastuvenergiast ehitussektoris ja sellest, milliseid ESG eesmärke selle abil täita saab.
Kas ESG aruandlus muutub lihtsamaks, kellele muutub lihtsamaks ja kas me üldse teame, mis täpsemalt saama hakkab?
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.