Riik tõmbas hoonete süsinikujalajälje seadusele pidurit

Äripäeva raadio saates “Eetris on ehitusuudised” kajastatud konverentsi Tark Ehitus vestlusringis kinnitas kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli, et Eestis ei ole praegu ühtegi kohustuslikku nõuet hoonete süsinikujalajälje arvutamiseks.

Kuid Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv näeb Seli sõnul ette, et alates 2028. aastast tuleb arvutada üle 1000 ruutmeetri suuruste uute hoonete süsinikujalajälg. Aastast 2030 laieneb see kohustus kõigile uutele hoonetele ning samast ajast kehtestatakse ka süsinikujalajälje piirväärtused, mis töötatakse välja hiljemalt 2027. aastaks.

Samas vajavad turuosalised riigilt selgemat teavet juba praegu. Arhitektuuri- ja inseneribüroo Esplani juht Kadi Metsmaa ütles, et sektoris on palju entusiaste, kes soovivad süsinikujalajälge arvutada ja teevad seda oma algatusel, kuid probleem on ühtse lähenemise ja selguse puudumine.

“Kuigi riik on astunud esimesi samme metoodika loomisel, on sektoris kiire vajadus ühtse käsitluse, standardiseeritud andmestruktuuri ja toetavate juhendmaterjalide järele,” kirjeldas Metsmaa ootusi riigile.

Materjalitootja Lasita Akna tegevdirektor Karl-Martin Rammo lausus, et nende ettevõte on oma valdkonnas ainus, kelle toodetel on keskkonnasertifikaadid ehk EPDd. “Eestis on see teema veel lapsekingades. Üks põhjus, miks seadust on edasi lükatud, ongi see, et kohalikke ehitusmaterjalide tootjaid, kes oleksid investeerinud oma toodete süsinikujalajälje arvutamisse, on lihtsalt liiga vähe,” märkis Rammo. Tema sõnul on Lasita Aken kogu EPDde sertifitseerimise protsessi juba läbinud ja julgustab ka teisi tootjaid seda tegema. “Vähemalt annab see kvaliteetse tööriista raiskamise vähendamiseks – midagi, mida meie töötlev tööstus hädasti vajab, et olla rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline,” lisas ta.

Kinnisvaraarendaja Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm tõdes, et süsinikujalajälg ei ole praegu klientide ostuotsustes esmatähtis. Kuigi soovitakse keskkonnasõbralikku kodu, ei osata seda sageli mõista ega hinnata, kirjeldas Soorm kinnisvaraostja vaatepunkti. Kui aga teadlikkus kasvab ja inimesed saavad paremini aru, kuidas see neid isiklikult mõjutab, võib süsinikujalajälg muutuda Bonava juhi hinnangul oluliseks müügiargumendiks ja võrdlusaluseks, nagu on praegu auto kütusekulu näitaja.

Vestlusringi juhtis Urmas Vaino.