Kinnisvara hinnatõus inflatsiooni veel ei löö, aga juba annab üht-teist teha

Saates “Ruutmeetrite taga” selgitab Habal, et alanud aastal, milleks Eesti Pank prognoosib tarbijahindade tõusu 4,3%, ei pruugi elukondliku kinnisvara hinnad veel sellest kiiremini kerkida, ent pikka pilti vaadates see aeg saabub. “Ajaloolisest tagasivahest tuleb välja, et kui laen antakse soodsalt välja ja nii pika aja peale, siis see pigem soodustab vara väärtuse kasvu samamoodi, nagu ka börsil,” toob Habal saate lõpuosas välja.

Millal täpselt see juhtub, seda Habal pakkuda ei julge, ent see juhtub siis, kui majanduslikud näitajad paranevad, eksport kasvab, me suudame tööjõuturgu hoida stabiilsena ja intressimäärad langevad. “Siis me ikkagi näeme ja ka turuaktiivsus näitab seda, et hinnad peavad hakkama tõusma. Tahan loota, et see juhtub 2026, võib-olla ka 2025. aasta teisel poolel,” sõnastab Habal ja lisab, et me näeme juba praegu, et aktiivsus korteriturul on kasvanud.

Turu aktiivsuse kasvu kirjeldab saate teise poole alguses kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde. Ta toob välja, et külgsuunas liikuval kinnisvaraturul tegutsevad taaskord üsna aktiivselt flippijad, kes noolivad kindlat tüüpi kortereid, mis tihti paisatakse tagasi müüki juba kuu või kahe pärast. “Nende tsükkel on kiire, nad ei saa oodata mitu kuud,” räägib Linde ja selgitab, mis tagab säärases tegevuses edu ja kes suudavad praegusel turul olla edukad.

Saates räägime põhjalikumalt kinnisvarahinna dünaamikast, kõrvutame seda inflatsiooniga, peatume sellel, millised on selle taustal olnud kinnisvara reaalhinna muutused, ja püüame ka natuke turu üldisele olukorrale ja aktiivsusele tuginedes teha prognoose. Fookuses on korteritehingud, eriti renoveerimist vajavate korteritega tegelevate flippijate tegevus, ja hinnakujundus. Saatejuht on Lauri Leet.