Eestlased panevad rohkem metsa müüki, hinnad langevad
Eesti metsandusturul on viimastel kuudel toimunud märkimisväärseid muutusi – metsamaaga tehtavate tehingute arv on kasvanud, kusjuures metsaomanikud eelistavad pigem kinnistu müüki kui raieõiguse müüki.
„Langenud on ka metsamaa hind,“ tõdes saates ”Mets ja majandus“ Eesti Metsameister OÜ tegevjuht Joel Lobjakas. Kui varasemalt oli võimalik heade kasvutingimustega metsamaa hektari eest saada kuni 4000 eurot, siis nüüd on see langenud 2500–3000 euro vahemikku, rääkis Lobjakas.
Aastaid Eesti puiduturul toimuvat analüüsinud Heiki Hepner prognoosib, et nii nagu eelmisel, on ka alanud aastal ümarpuidu hinnatrend metsaomanikule soodne.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juht Jaano Haidla näeb Eesti puidutööstuse tulevikku eelkõige pikaajalise toorainekindluse ja soodsa energiapoliitika kaudu. Haidla rääkis saates “Mets ja majandus”, et kuigi tööstussektor on tugev ja sügavate juurtega, vajab see konkurentsis püsimiseks selgemaid otsuseid ja suuremat stabiilsust.
Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.