“Puudolev võimsus asendati sekunditega,“ rääkis möödunud desünkroniseerimise nädalavahetuse seni ainsast teadaolevast viperusest Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Veel rääkis endine Eleringi juht Taavi Veskimägi milline nägi välja desünkroniseerimise planeerimine.
Taavi Veskimägi vedas desünkroniseerimist eest 14 aastat ja kommenteeris Äripäevale, milline nägi protsess välja.
Foto: Andras Kralla
Nädalavahetusel lülitus üks Leedu elektrijaam plaaniväliselt võrgust lahti, mis tekitas teatud sageduse languse. See oli aga üsna sarnane sellega, mida nagunii taheti nädalavahetusel katsetada. “Sagedus küll langes, aga jäi ettenähtud piiridesse,” täpsustas Sapp.
Narvas ühendati lahti kaks viimast liini, mis sidusid Balti riike Venemaa energiasüsteemiga. Äripäev ja Delovõje Vedomosti käisid sündmuskohal ning jutustavad, kuidas kõik toimus.
Mandri-Euroopaga ühendus püsib vaid ühel õhuliinil
Pärast Vene võrgust lahkumist hoiab Leedu oma tootjaid ja osaliselt ka tarbijaid rohkem kui Eesti, ütleb Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson. Kogu Baltikumi jaoks saab sageduse hoidmise nabanööriks Euroopaga olema vaid üks õhuliin.
Sel nädalavahetusel lülitub Eesti lahti Venemaa elektrivõrgust. Siinsetele elutähtsate teenuste osutajatele tähendab see juba ammu sahtlis ootavate kriisiplaanide meelde tuletamist, kuid mõned ärid on mitu kuud nuputanud, mida teha siis, kui elektrit ei ole ega tule.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.