Tallinki peakapten unistab, et neil on kümne aasta pärast lahendus, mis toob laevandusse murrangu

Tuulik loetles, et fossiilkütustele otsitakse alternatiive, katsetades vesinikkütust ja samuti on töös projekt laeva pardal süsinikuheite kinni püüdmiseks. Kuna aga turvalisus on laeval alati kõige tähtsam, siis tuleb uusi tehnoloogiaid enne kasutuselevõttu väga põhjalikult testida.

„Täna ei ole veel olemas sellist CO₂ kinni püüdmise seadet, mis sobiks ka laevadele ja merevee tingimustesse. Maismaa tööstussektoris on need lahendused juba olemas, aga need ei sobi laevadele – neid tuleb edasi arendada ja Tallink piloteerib ka süsiniku kinni püüdmisega laevadel,“ märkis Tuulik.

Tallink tegeleb ise, aga ka koos ülikoolidega paljude erinevate rohetehnoloogiate arendamisega. „Põnev teema on ka purjed nagu vanasti – oleme purjeidki juba katsetanud. Kui inimesed lepivad näiteks sellega, et purjelaev läheb Indiasse tee järele ja toob toodangu siia Eestisse, aga veidi pikema aja pärast, kui seni,“ kommenteeris peakapten.

Ta lisas, et tegu ei ole naljaga ja Tallinki laevadel on juba testitud tänapäevaseid hiiglaslikke purjeid, tõsi, purjed ja tuul ei ole ainus energiaallikas sel juhul, aga purjedega saab keskkonna jalajälge vähendava lisaefekti. „2025. aastaks peab Tallink vähendama süsiniku intensiivsust oma laevadel 5%, seega peame juba õige pea hakkama lisama kas biokütust või kasutama tuule alternatiivenergiat,“ tutvustas Tuulik uut regulatsiooni.

Peakapten rääkis saates muus seas ka seda, et Läänemerd reostavad kõige enam põllumajandussektoris kasutatavad lämmastikväetised, mis põhjavee kaudu Läänemerre imbuvad ja reostunud põhjavesi tekitab suviti ka mürgiste sinivetikate teket.

Saates tuleb muude teemade hulgas lisaks juttu Tuuliku enda kapteniks saamise soovist juba lasteaias ning sellest, kas meremeheks või -naiseks ihkavad noored saada praegugi. Tallink korraldab 26. aprillil reisilaeval Baltic Queen ka noortele karjääripäeva, kuhu oodatakse ametiga tutvuma sadu huvilisi.

Saadet juhib Annika Kald.