Puidust ehitamisel on palju uusi võimalusi

Saates tuleb juttu praegustest trendidest puitehituses ja ehitussektori keskkonnamõjust. Suuremat tähelepanu pöörame Puusepa juhtimisel Kunstiakadeemias välja töötatud Mustermaja projektile.

Renee Puusepp selgitab, et ajalooliselt on puit olnud domineeriv ehitusmaterjal, millele järgnes kivide ja betooni ajastu, kuid nüüd on fookus taas pöördumas tagasi puidule. Ehitussektor vajab keskkonnasõbralikke lahendusi, kuna see on üks suuremaid materjalitarbijaid ja keskkonnajalajälje tekitajaid.

„Kui me vaatame praegu põhilisi Euroopas kasutatavaid ehitusmaterjale, siis väga suur osa on betoonil, suur osa on ka tellistel, mis meie regiooni erinevalt betoonist väga ei jõuagi. Aga puitu on siin meie juures rohkem, seda tuleks kindlasti rohkem kasutada ehitamisel ja puidu osakaal peaks kiirelt tõusma. Muidugi peab seda tegema ettevaatlikult, et me ei tekitaks liiga suurt survet metsadele. See peaks balansis olema ja ma usun, et praegu oleme jõudmas sinna faasi, kus see on võimalik,“ räägib Puusepp.

Puusepa sõnul on praegu käsil üleminek modulaarsetele ehitistele, mis võimaldavad keskkonnamõju vähendada. Selleks on loodud ka Mustermaja (moodulmaja) kontseptsioon, mille eelisteks on lisaks ehituskiirusele ka keskkonnasäästlikkus. Selle saab vajadusel lahti võtta ja mujal uuesti kokku panna – ringmajanduslik lähenemine.

Arhitekti rolli muutustest rääkides selgitab Puusepp, et ehitusmaterjali valik peaks sõltuma optimaalsest kasutusalast, mitte pelgalt traditsioonidest. Ühtegi materjali ei tohiks ehituses välistada, aga kõiki materjale tuleb kasutada seal, kuhu need kõige paremini sobivad, sõnab Puusepp.

Tulevikus võiks Puuseppa nägemuse kohaselt kasutada maapiirkondades eelistatult puidust tehasemajasid, mis vähendaksid ehitusaega ja suurendaksid ehituse paindlikkust.