Kliimapoliitika ohustab VKG biotoodete tehast

Ligi kaheksasaja miljoni eurone investeering looks VKG hinnangul juurde 250 töökohta, tõstaks Eesti SKP-d aastas 250 miljonit eurot ning toodaks 730 gigavatti taastuvelektrit aastas. Tehas töötleks aastas 2–2,3 miljonit tihumeetrit paberipuud ning toodaks ligikaudu pool miljonit tonni biotooteid (peamiselt tselluloosi) aastas.

Raidi sõnul on ettevalmistustööd tehase rajamiseks graafikus, Lüganuse valla poolt on algatatud eriplaneering ning algatatud on keskkonnamõjude strateegilise hindamisega. Probleemiks võib aga kujuneda meie õiguslik keskkond. „Raiemahtude piiramine ja ebamõistlikult kõrged LULUCF eesmärgid võivad muuta investeeringu teostamatuks,“ räägib Raid. Samas on Euroopa Liidu poliitika asendada fossiilseid toorained taastuvatega ja üheks lahenduseks ongi biotooted. Kui aga Eesti raiemahud langetatakse alla 10 miljoni tihumeetri aastast, on investeering biotoodete tehasesse „enesetapp.“

Raidi sõnul arvestab plaanitav tootmiskompleks praegu kehtivas metsanduse arengukavas sätestatud raiemahtudega ning eesmärgiga väärindada paberipuitu Eestis. Kavandatava tehase toormevajadus on 2–2,3 miljonit tihumeetrit männi-, kuuse- ja kasepaberipuitu aastas. Praegu tekib Eesti raietest aastas üle 5 miljoni tihumeetri tselluloositööstuse jaoks sobilikku tooret, mida peamiselt eksporditakse toormena või põletatakse koos energiapuiduga.