Osa pereettevõtteid otsustab usaldada juhtimise professionaalsele juhile väljaspool perekonda. See võib tuua ettevõttesse värske vaate, kuid tähendab ka suurt usaldust ja vastutust.
Pereettevõtetes tegutsevate väliste tegevjuhtide kogemusest rääkisid 28. augustil 2025 toimunud Pereettevõtjate konverentsil Sol Baltics tegevjuht Rinel Pius, Kubija hotell-loodusspaa tegevjuht Maris Reimann ning Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Pius juhib Baltikumi üksust Soome perefirmas, mille ajalugu ulatub aastasse 1848. Tema sõnul oli rollide jaotus ettevõttes kohe alguses väga selgelt paigas.
“See pere tegi esimesel päeval selgeks, et meie oskame valitseda, aga me ei oska juhtida ja selle jaoks nad kasutavad professionaale,“ räägib Pius.
Tema sõnul annab pereettevõtte keskkond juhile sageli rohkem vabadust kui näiteks börsiettevõttes, kus otsuseid mõjutavad kvartalitulemused ja investorite ootused. Pius lisas, et pereettevõttes tegutseval juhil on sageli rohkem vabadust keskenduda pikaajalisele väärtuse loomisele. Erinevalt börsiettevõttest ei pea ta mõtlema sellele, kas ettevõte müüakse juba järgmisel aastal maha või kuidas kiiresti suurt kasumit teenida.
Pereettevõtte kultuur hoiab inimesi kauem
Pereettevõtte kultuur on Piusi sõnul ka töötajatele selgelt tajutav. Baltikumis töötab ettevõtte administratsioonis ligi 140 inimest ja paljud neist on omanikega korduvalt kohtunud. Selline vahetu kontakt loob organisatsioonis teistsuguse sideme kui suures korporatsioonis.
Sarnast kogemust kirjeldas ka Kubija hotell-loodusspaa tegevjuht Maris Reimann. Tema sõnul püsivad inimesed pereettevõttes sageli väga kaua.
“On töötajaid, kes on seal juba olnud 20 aastat, kes on 25 aastat,“ rääkis ta. Selline püsivus tekib tema sõnul sellest, et ettevõtte ja omanike suhe töötajatega on palju vahetum.
Samas tähendab pereettevõtte juhtimine ka rohkem emotsioone. “See ettevõte tegelikult ongi nende omanike jaoks nagu laps,“ ütles Reimann.
Usaldus tähendab juhile suurt vastutust
Välise tegevjuhi jaoks tähendab selline keskkond suurt usaldust, aga ka vastutust. Pius tunnistas, et usaldus võib vahel olla lausa ehmatavalt suur. “Meil ei ole ühtegi süsteemi, ühtegi kontrollisüsteemi, meilt ei ole mitte iialgi sellist asja küsitud,“ ütles ta.
Just see paneb juhi tema sõnul otsuseid eriti hoolikalt kaaluma, sest tegemist ei ole tema enda rahaga.
“Sageli öeldakse tegevjuhile, et sa peaksid selles olukorras käituma nagu omanik. Vale, sest kui ma olen omanik, ma teen oma rahaga mida ise tahan,“ rääkis Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Kus jookseb piir omaniku sekkumise ja tegevjuhi iseseisvuse vahel? Kuidas leida tasakaal pere väärtuste ja professionaalse juhtimise vahel? Ja mis motiveerib välist juhti pereettevõttesse pikaajaliselt panustama? Kõigest sellest kuuled saatest “Võitjate põlvkonnad“.
Saadet juhib Kristel Viitmann.
Pereettevõtjate liikumist toetavad pikaaegsed pereettevõtted Terminal ja Büroomaailm.
Fotol: Rinel Pius, Maris Reimann, Igor Rõtov. Foto autor: Raul Mee
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.