Kohalike riskikapitalifondide esindajad jagavad iduinvesteeringute ameerika mägesid ja õppetunde

Saates “Investor Toomase tund” tuleb esitamisele salvestus investor Toomase investeerimisklubi ürituselt, kus riskikapitalifondide esindajad selgitavad iduettevõtetesse investeerimise eripärasid.

“Selle iduinvesteerimisega oleme täieliku roller coasteri läbi teinud,” alustas esinemist Marko Oolo, kes kirjeldas seda investeerimisviisi kui raha paigutamist sageli kahjumlikesse ettevõtetesse lootusega, et need saavutavad tulevikus kasumi või müüakse kallima hinnaga maha. “Apple, Google, Amazon, isegi meie oma turult Wise on selliselt alustanud.”

Oolo sõnul kirjeldab riskikapitali olemust kõige parem jõuseadus ehk Power Law, mis tähendab, et tootlus ei jaotu portfellis sugugi ühtlaselt. “Varajases faasis kukuvad tegelikult umbes 60% ettevõtetest läbi,” rääkis Oolo kui lihtne on tegelikult motivatsiooni kaotada. Suurima tootluse toovad koju vaid 3–4% ettevõtetest, mis saavutavad enam kui kümnekordse kasvu. See tekitab paradoksaalse olukorra, kus fondijuht peab olema valmis nägema oma portfelli kahanemist aastate jooksul, enne kui üksikud raketid hakkavad fondi väärtust tõstma.

Riskikapitali pikk vaade

Eraldi teema on riskikapitali pikk ajahorisont, mis on sageli oluliselt pikem, kui jaeinvestorid eeldavad. Tüüpilise fondi elukaar on 10–12 aastat, ulatudes vahel isegi 15 aastani. Esimesed neli aastat kuluvad tavaliselt aktiivsele investeerimisele ehk uute ettevõtete portfelli lisamisele, millele järgnevad jätkuinvesteeringud ja pikk ooteperiood kuni väljumiseni.

Oolo selgitas, et investorite jaoks on oluline vahet teha paberil oleval väärtusel ehk DVP-l ja reaalselt tagasi makstud rahal ehk DPI-l. Andmed näitavad, et isegi parimate fondide puhul võib paberil olev tulu olla mitmekordne, kuid reaalne likviidsus ehk raha tagasijõudmine investorite taskusse võtab aega vähemalt üheksa aastat või kauem.

See pikk tsükkel on tema sõnul ka põhjus, miks paljud üksikinvestorid pärast esimesi aastaid ja halduskoormuse kasvu iduinvesteerimisest loobuvad – nad lihtsalt ei jõua ära oodata seda hetke, mil jõuseadus nende kasuks tööle hakkab.

SuperAngeli portfelli näitel kirjeldati, kuidas fondid on jaotatud. Nende esimene, 2018. aastal alustatud 16 miljoni euro suurune fond on tänaseks investeerinud 44 ettevõttesse ning fookus on liikunud kapitali tagasitoomisele. Teine fond, mis alustas 2022. aastal, on 38 miljoni suurune ja seal on praegu üle 20 ettevõtte.

Märkimisväärne on see, et selliste fondide suurimateks investoriteks on sageli pankade pensionifondid ja riiklik SmartCap, mis tähendab, et iduettevõtluse edust saavad osa ka paljud tavalised Eesti inimesed. Portfelli tuntumateks nimedeks on Bolt, Veriff, Starship ja Montonio.

Muutunud investeerimismaastik

Üks keskseid teemasid paneeldiskussioonis oli tehisintellekti pealetung ja selle mõju traditsioonilisele tarkvarainvesteerimisele. Kui varem räägiti idusektoris kiirest kasvust, siis AI on lükanud need piirid uuele tasemele: täna küsitakse, kes jõuab 100 miljoni eurose käibeni mitte aastatega, vaid kuudega.

Üks investeerimisfirma Lemonade Stand juhtidest Siim Teller ja Specialist.VC asutajapartner Riivo Anton tõid esile, et kuigi turul on endiselt piisavalt vaba kapitali, on AI-valdkonnas "rakette" leida märksa keerulisem kui tavalise tarkvara puhul. See on valdkond, kus meeskonnad tulevad sageli suurtest tehnoloogiahiidudest nagu Google, ehitades keerulisi keelemudeleid, mille peale teised omakorda loovad väiksemaid rakendusi.

“10- ja 100-kordsed kasvukiirused rikuvad ka iduettevõtete ootuseid, et kui seal on kasv vaid viiekordne, siis tundub, et ah jama,” rääkis Anton.

Jaeinvestori võimalused

Kuna tegemist on riskantse instrumendiga, siis paneelis osalenud investorite sõnul on hea, et selle investeerimisvõimaluse kättesaadavus jaeinvestoritele on nadi. “Säästude kogumiseks see kõige parem variant ei ole,” kõlas paneelilt.

Samas LHV pensionifondid on üks selline institutsionaalne investor, mis on VC fonde toetanud.

Paneelis osalejad selgitasid, et pensionireform on tekitanud fondidele likviidsusprobleeme, kuna riskikapital on olemuselt ebalikviidne instrument, siis pärast pensionisammastest raha väljavõtmist kasvas selle varaklassi osakaal pensionifondide portfellides järsult, piirates fondijuhtide võimalusi uusi panuseid teha.

See tähendab, et jaeinvestor, kes soovib osa saada idusektori potentsiaalsest tasuvusest, peab otsima alternatiivseid teid. Ühe lahendusena toodi välja sündikaadid, kus väiksemad investorid koondavad jõud, et ületada minimaalne lävend, mis on vajalik fondi sisenemiseks.

Jaanuaris toimunud paneelis osalesid riskikapitalifondi Superangeli partner Marko Oolo, Specialist.VC asutajapartner Riivo Anton ning Lemonade Standi juht Siim Teller. Vestlusringi juhtis investor Toomase investeerimisklubi juht Kaspar Viira.

Foto autor: Andras Kralla.