Advokaadibüroo Walless kerkis sektori tippu strateegilise ühinemise ja oskusliku „kassikarjatamisega“

Advokaadibüroo Walless OÜ lõpetas möödunud majandusaasta tugeva tulemusega: nii müügitulu kui ka kasum kasvasid aastaga 39%. Endise juhtivpartneri Piret Kergandbergi sõnul langesid mitmed soodsad tegurid samale ajale. Kasvu toetas nii ühinemine advokaadibürooga Fort kui ka töömahtude ja tunnihindade tõus.

Advokaadibüroode sektorile omaselt toovad majanduslikult keerulised ajad tööd juurde. Välisinvestorite lahkumine, pankrotimenetluste sagenemine ja üha tihenev regulatiivne keskkond kasvatavad nõudlust õigusteenuste järele. Wallessis jagunevad töömahud tehingute ärinõustamise ja vaidluste vahel ligikaudu pooleks, kusjuures tehingute mahtu suurendas just välisinvestorite lahkumine.

„See toob küll advokaatidele leiva lauale, aga Eesti patrioodina ei tee see rõõmsaks,“ ütleb Kergandberg. Samas usub ta, et olukord paraneb ja trend pöördub. Riiklike regulatsioonide kasv on suurendanud ka ärinõustamise mahtu ning kohtuasjad muutuvad samal põhjusel järjest keerukamaks. „Lihtsaid lahendusi enam ei ole – neid, mida kogenud juht saaks jurist olemata ise välja mõelda,“ tõdeb ta.

Juhtimine kui „kasside karjatamine“
Wallessi eristab ka teadlik lähenemine juhtimisele. Kergandberg viitab advokaadi ja õigusteadlase Hannes Vallikivi võrdlusele, mille järgi on advokaatide juhtimine nagu kasside karjatamine. Juhi roll ei ole advokaatidele ette jääda, vaid luua keskkond, kus neil on hea töötada, ning anda piisavalt vabadust ja vastutust.

Tippadvokaatide läbipõlemise vältimiseks on Wallessis kasutusel juhtivpartnerite roteerumine. Pärast viit aastat juhtivpartneri rollis andis Kergandberg teatepulga üle Karl Erich Trisbergile ning naasis ise klienditöö juurde.

Vaidlushimuline riik
Positiivse arenguna tõstab Kergandberg esile riigikantselei juurde loodud ettevõtjatest koosneva komisjoni, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat ja kaardistada vajalikke seadusemuudatusi. Kui palju neist plaanidest aga reaalsuseks saab, jääb tema hinnangul veel lahtiseks.

Hasartmängumaksu seadusesse sattunud viga peab Kergandberg markantseks näiteks õigusloome kvaliteedist. Kiirustades koostatud või ebaselged regulatsioonid sunnivad ettevõtjaid ja inimesi kulutama aega seadustest arusaamisele ning seejärel ka raha – sealhulgas maksumaksja raha – kohtuvaidlustele.

Kommenteerides Elmar Vaheri kohtuasja, leiab Kergandberg, et riik ei tohiks kasutada oma võimu õigusselguse saavutamiseks küsimustes, mis puudutavad riigi enda tegevust. „Süüteoga seotud küsimustes peab inimene aru saama, kas tegu on keelatud ja karistatav või mitte. Ei saa olla nii, et prokuratuur ei tea ja läheb kohtusse uurima, mida kohus arvab,“ ütleb ta.

Tema hinnangul on sama probleem laiemalt haldusõiguses – olgu tegemist planeeringute või maksumenetlustega. „Ei saa olla nii, et riik paneb oma võimu kasutades inimese või ettevõtja endaga vaidlema. See on ebavõrdne,“ rõhutab Kergandberg. Kuni riik ei vastuta ettevõtjate ja inimeste ees ka rahaliselt, jääb praktika püsima ning kohtusaalid täituvad endiselt.

Saadet "Äripäeva TOP" juhib Sigrid Kõiv.

Pildil Piret Kergandberg. Foto autor: Sigrid Kõiv