Kas Eesti idufirmadel on šanssi?

Kuna riskikapital on sisult globaalne ja otsib kogu maailmast uusi lahendusi, siis hoitakse silma peal ka meie lootustandvamatel start-up-ettevõtetel. Hiljuti kaasas Arengufondi portfelli kuuluv Eesti idufirma GrabCAD üle aegade suurima riskikapitaliinvesteeringu USA juhtivatelt investoritelt, neli miljonit dollarit. Samas on siit maanurgast pärit idufirmadel keeruline kasvamiseks tarvilikku kapitali leida, sest riskikapitali jaoks on pakkumise turg ikka jahe ning konkurents riskirahale on üha suurema arvu pealekasvavate idufirmade tõttu tihedam kui kunagi varem.

Miks riskiraha ei ole? Viimased kümme aastat on riskikapitalitööstuse jaoks ristitud kaotatud tulude kümnendiks – see on tekitanud küsimuse, kas riskikapitalimudel tegelikult üldse töötab. Riskikapital on alles ja investeerib, kuid tööstusharu ise on kapitalituru tõmbetuultes muutumas. Realiseerunud madala tootluse juures eelistavad suured kapitalipakkujad liikuda madalama riskiga hilisemasse faasi. Riskikapital, mis finantseerib innovaatiliste idufirmade kõige varasemat, aga ka kõige riskantsemat otsa, peab üha tõestama, et suudab pikemaajalises perspektiivis teenida investoritele lubatud, keskmisest kõrgemaid tootlusi.

Riskikapitalitööstuse kümneaastase tsükli negatiivsele tootlusele laoti põhi 2000-2002 investeerimismulli ajal, kui riskiinvestorid sattusid uutest tehnoloogiatest kasvavasse vaimustusse ja ostsid end ettevõtetesse väga kõrgete sisene-mishindadega. Riskikapitali tänane etapp algas 2008, kui finantskriisi tulemusel vähenes riskikapitalifirmade arv ligi 50% ning kaasatava kapitali maht moodustas vaid umbes 15% riskikapitalipakkumise tipp-aja tasemest.

Euroopas on kapitalipuudust püüdnud leevendada EBRD ja avaliku sektori algatused. EBRD teatas 2011 lõpus 100 miljoni euro suuruse üle-euroopalise riskikapitalifondi loomisest eesmärgiga investeerida varase ja kasvufaasi innovaatilistesse ettevõtetesse tarkvara- ja veebiteenuste, pooljuhtide ja materjalide tootmise, kommunikatsioonitehnoloogiate ja meedia ning puhaste tehnoloogiate valdkondades. Hiljuti on Suurbri-tannias, Saksamaal, Prantsusmaal jm alustatud  riiklike nurgakiviinvesteeringute toel uusi riskikapitalifonde, et tagada piisav finantseerimine tehnoloogia-idufirmadele, sest just kõrgtehnoloogilised kasvuettevõtted võimaldavad majandusel globaalses konkurentsis püsida. 

Mis toimuma hakkab? Möödunud aasta oli Euroopa riskikapitalistidele üle aegade parim: investeeringutest väljumisi tehti hea tootlusega ja erakordselt kõrgete tehinguväärtuste juures (nt otsingumootori Yandex IPO, Skype’i müük Microsoftile ja veebiinfra-tarkvara arendaja Autonomy müük HP-le). Start-up-ettevõtluse ökosüsteemi toel on Euroopast välja kasvamas hulk suurepäraseid firmasid. Ärimudelite kopeerimise asemele tekib innovaatilisi lahendusi. Näiteks on muusikajagamist veebis mõjutamas sellised start-up’id nagu Spotify, Soundcloud ja Shazam – kõigil neist miljonites kasutajaid ning tugevad investorid selja taga; mängutööstuse arendamisel juhivad turgu Angry Birdsi looja Rovio, online-mängude liider BigPoint ja lastemängudele suunatud Mind Candy.

Euroopa on kasvulavaks ka muudes tööstusharudes revolutsiooni tegevatele ettevõtetele – eelkõige eluteaduste, elektroonika ja puhaste tehnoloogiate osas. Järjest rohkem suudavad nende valdkondade ettevõtted kaasata kapitali üle 20 miljoni euro. Kui varem oli Euroopas riskikapital pigem institutsionaalse investori nägu, siis mitmed hiljuti asutatud riskikapitalifirmad on start-up’ist eduka väljumise teinud, nüüd seemneinvestoritena tegutsevate tehnoloogia-ettevõtjate nägu: nt Lars Hinrichs ja HackFWD, Stefan Glänzer ja Passion; samuti nagu ASI on asutatud Skype’i inseneride kapitalilt. Ökosüsteemi arendamisel on Euroopas paljude osapoolte koostöös viimastel aastatel tekkinud hulk ärikiirendeid, millest mitmes on ka Eesti idufirmad edukalt osalenud, näiteks Seedcampis Erply, GrabCAD, Sportlyzer jt.

Riskikapitaliturgu mõjutab praegu ja lähitulevikus ülitihe konkurents riskikapitalifirmade ja start-up-ettevõtete vahel, suurt tähelepanu pööratakse uute investeeringute kvaliteedile ja kapitali efektiivsele kasutamisele. Start-up-ettevõtjate jaoks on sisenemisbarjäärid madalamal kui kunagi varem ja riskikapitalifirmad liiguvad veelgi varasemasse faasi, sest tiheda konkurentsi tingimustes tehingute tõusvate sisenemishindade juures on investorite jaoks ülioluline saada  varakult juurdepääs headele start-up-ettevõtetele. 

Pikemalt loe tänasest Äripäeva paberväljaandest.