Kui me peame valima Iraanis inimestele vabaduste tagasi andmise ja iseenda hea majandusliku käekäigu vahel, siis… kumma kasuks valik langeb, küsib Äripäev juhtkirjas.
Eesti riik ja rahvas on tundnud viimastel aastatel muret muu hulgas seepärast, et Venemaa sõda Ukrainas kipub osa Euroopa ja ülejäänud maailma jaoks liiga kaugeks jääma. Seda suurem on meie moraalne kohustus mõelda kaasa sündmustele Lähis-Idas ning toetada parimat võimalikku lahendust. See aga paneb meie euroopalikud väärtused proovile, sest stsenaarium, mis oleks hea demokraatiale, ei oleks hea läänemaailma, sealjuures Eesti majandusele ja vastupidi.
Lähis-Ida konflikti mõjul hüppasid kulla hinnafutuurid esmaspäeval ligi 3%, kaubeldes veidi üle 5400 dollari untsi kohta. Tõusutrendi näitas ka hõbe. Analüütikud näevad hinnas veel pea 20% tõusuruumi.
Ebakindlus Pärsia lahe piirkonna gaasitarnete jätkumise üle tõstis gaasi hinda Euroopas üle 50%. Külma talve järel on märkimisväärselt kahanenud ka Euroopa gaasivarud.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.