Selle asemel, et liikuda palkade suurema läbipaistvuse poole, nagu Euroopa riikides seda tehakse, otsime Eestis põhjendusi avaliku sektori palkade suuremaks salastamiseks. See ei ole õige suund, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev on olnud ja on jätkuvalt seda meelt, et töötasude avalikustamisega peaks Eesti olema tunduvalt edumeelsem. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv (2023) nügib meid selles suunas, aga miks oodata Brüsseli käsulaudu?
Riigile kuuluvate äriühingute juhatuse esimeestest teenisid eelmisel aastal kõige rohkem börsil noteeritud Enefit Greeni ja Tallinna Sadama juhid, aga ka energia- ja võrgufirmade pealikud.
Euroopas liigutakse palkade läbipaistvamaks muutmise poole ja õige ongi. Eesti võiks seda teha pigem julgemalt kui konservatiivsemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Möödunud aastal kasvas Eesti keskmine palk oodatust rohkem, mis on tulenenud pidevast elukalliduse tõusust ning millele annavad inflatsioon ja maksutõusud hoogu juurde ka tänavu.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.