Rahatarkuse vabadus löögi all — mina tahan ka edaspidi suukorvi varnas hoida
Panin eile korraks aktsiagraafikud kinni ja läksin riigikokku. Mitte selleks, et riigi eelarvet paika panna, vaid et kuulata ja arutleda selle üle, kas rahatarkusest rääkimine on varsti sama ohtlik kui ilma loata investeerimisnõu andmine ämmale.
Esimese ümarlaua korraldas finantsinspektsioon juba oktoobri algul. Nüüd sekkus meediakära tõttu ka riigikogu rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev, kes tahtis end teemaga kurssi viia.
Foto: FInantsinspektsioon/Silver Raidla
Kui mind nii-öelda vanakooli investorina esimest korda finantsinspektsioonis koos portsu mõjuisikutega asja arutama kutsuti, siis toona käis mul esimesena peast läbi, et kas tõesti olen kuskil libastunud.
Finantsinspektsioon valmistab ette mõjuisikute heade tavade dokumendi uut versiooni, kus ühe olulisema muudatusena kohendatakse kriteeriumi “kuulaja tajumine”.
Finantsinspektsioon koostab heade ja halbade tavade raamistikku rahatarkust jagavatele mõjuisikutele. Tuntud investorite hinnangul on ettepanek aga paisutatud üle võlli ning seda järgides pole enam võimalik nõu andagi.
Kui finantsinspektsioon kutsus portsu mõjuisikuid ja minu kui “vana kooli” investori ühte ruumi, käis mul esimesena peast läbi, et kas tõesti olen kuskil libastunud. Sain kinnituse, et olen endale reeglid õigesti kehtestanud.
Kuni 16. märtsini saavad kõik Eesti inimesed oma panga kaudu osta kino-, raamatupoe- ja restoraniärisid ühendava Apollo Groupi võlakirju. Miljoni lojaalse kliendiga ettevõte pakub 5-aastaseid võlakirju 7% intressiga.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.