Eksperdid: Euroopa ei tõtta USAga intressilangetuste võidujooksu tegema
Kolmapäeval langetas USA Föderaalreserv intresse kahekordselt ehk 0,5 protsendipunkti. Äripäev uuris pankade analüütikutelt, kuidas nad uudise vastu võtsid ning kas selline intressimäära vähendamine võiks mõju avaldada laiemalt ka Euroopale ja siinsele rahapoliitikale.
LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni jaoks oli eilne 50 baaspunkti suurune intressilangetus siiski üllatus, sest varem on jäänud mulje, et FED ei hakka intressidega kiirustama, enne kui inflatsioon on täielikult kontrolli all.
Foto: Liis Treimann
Nüüd on uus intressitaseme vahemik 4,75%–5,0%, kuid LHV makroanalüütik Triinu Tapver näeb võimalust, et seekordsed intressikärped ei kasvatagi aktsiaturge nii palju kui eelnevate langetustsüklite aegadel. „Intressikärbete alguse taustal on mõnevõrra absurdne, et paljude USA ettevõtete ja ka kodumajapidamiste laenukulud muutuvad lähiaastatel hoopis kallimaks.“
Föderaalreservi 0,5 protsendipunktine baasintressimäära kärbe üllatas aktsiaturge, kes olid seda küll lootnud, aga mitte oodanud. Nüüd on küsimus, kas suur kärbe toob suure ralli või suure krahhi.
Föderaalreserv langetas kolmapäeval intresse kahekordselt ehk 0,5 protsendipunkti ning plaanib sel aastal veel kahte kärbet, millele järgneks järgmisel aastal neli kärbet. Iga järgmise korraga alandatakse määra 0,25 protsendipunkti võrra.
Föderaalreserv pole baasintressimäära langetanud 2020. aastast saadik. Nüüd paistab silmapiirilt esimene kärbe, kuid sellega võib kaasneda inflatsioonioht.
Kuni 16. märtsini saavad kõik Eesti inimesed oma panga kaudu osta kino-, raamatupoe- ja restoraniärisid ühendava Apollo Groupi võlakirju. Miljoni lojaalse kliendiga ettevõte pakub 5-aastaseid võlakirju 7% intressiga.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.