Investorite ja majandusajakirjanike seas IPOdroomi nime saanud fenomen tõi Tallinnas ja Riias börsile üheksa ettevõtet. Nüüd, esimesest IPOst veidi rohkem kui aasta ja viimasest pool aastat hiljem on sobiv aeg buumi viljad üle vaadata.
Balti börside mullustest IPOdest kasvavad vähem kui pooled.
Foto: Andras Kalla
Sedavõrd palju uusi aktsiaemissioone kui aastal 2021 polnud Balti börsid näinud 90ndatest saadik. IPOdroomi stardipaugu tegi mullu 1. juulil ELMO Rent, paar päeva hiljem järgnes talle Bercman Technologies. Õige hoo sai IPOde buum sisse aga oktoobris, kui mõnepäevaste vahedega noteeriti kolm aktsiat: Modera, DelfinGroup ja Enefit Green. Novembris lisandusid kaubeldavate aktsiate sekka veel Virši-A ja Hepsor ning detsembris TextMagic ja Hagen Bikes.
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Eelmisel aastal tuli Balti börsile üheksa ettevõtet, millest vaid kolm kaupleb praegu IPO hinnast kõrgemal. Ettevõtete tulemused on küll järk-järgult paranenud, kuid aktsiahindades see ei väljendu.
“Suur nõudlus viitab Balti võlakirjaturu küpsusele.”
Riias asuva Preses Nama Kvartālsi arendaja AS PN Project lõpetas edukalt oma üheksanda võlakirjaemissiooni, kaasates 9,12 miljonit eurot. Lõplik maht ületas märkimisväärselt algselt seatud 3 miljoni euro suuruse eesmärgi, mis peegeldab investorite tugevat usaldust projekti arenduse ja pikaajalise potentsiaali osas Balti ärikinnisvara turul.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.