Paulius Petrašiūnas: kuidas taastuvenergia Baltimaades odavaks muuta
Taastuvenergial on suur potentsiaal teha Balti riikides uut võidukäiku. Oluline osa sellest on hinnavahelepingud ehk CfDd, kirjutab European Energy Eesti turu arendusjuht Paulius Petrašiūnas.
Leedu on hakanud oma taastuvenergiaettevõtetele rohkem tähelepanu pöörama, kaaludes ka CfDde kasu, sõnab Paulius Petrašiūnas.
Foto: Erakogu
Energia varustuskindlus ühes konkurentsivõimega on Euroopa Komisjoni ning enamiku ELi riikide jaoks esikohal. Need eesmärgid käivad käsikäes süsinikuheitme vähendamisega.
Pool Läti-suunalisest ülekandevõimsusest on stabiilsuse hoidmise eesmärgil ekspordist väljas, Eestile tähendab see madalamaid hindu, tootjatele väiksemat müügivõimalust.
Selles “Energiakooli” osas räägime teadlase ja poliitiku Mario Kadastikuga väheväärtuslikest tundidest, Nord Pooli turuloogikast ja sellest, miks taastuvenergia edu hakkab süsteemi ennast sööma.
Eesti energiatuleviku kujundamisel on jõutud hetke, kus otsused tuleb teha täna, kohe ja targalt. See, kuhu Eesti liigub taastuvenergia direktiivi rakendamisel, ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid valik, mis määrab meie majandusliku ja keskkondliku suuna aastakümneteks.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.