Peeter Raudsepp: optimismi ei ole mõtet kunstlikult üles kütta
Aus hinnang majanduse seisule, ilma hirmutamise ja ilustamiseta, loob aluse usaldusele. Usaldus omakorda on eeltingimus investeeringutele ja kasvule, kirjutab Tallinna linnapea Peeter Raudsepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui maksud, regulatsioonid ja prioriteedid vahetuvad sageli, jäävad investeeringud ootele ka siis, kui majanduslik potentsiaal on olemas, sõnab Peeter Raudsepp.
Foto: Liis Treimann
Eesti majanduse väljavaade 2026. aastaks ei ole halb, kuid ka mitte iseenesestmõistetavalt hea. Prognoosid lubavad mõõdukat kasvu, ent see kasv ei sünni pelgalt statistika toel. Majandust käivitab eelkõige kindlustunne – ja kindlustunne on viimastel aastatel saanud rohkem lööke kui tuge.
Olukord maailmas on pingeline ja pealtnäha optimismiks ruumi polegi. Tegelikult on lood vastupidised ja võimalused rikastumiseks suured, kirjutab kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Optimismi kasvu ja kasvatamist saab võrrelda universumi seadustega, kirjutab ettevõtja ja investor Raivo Hein vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti inimesed ei ole harjunud liigse pessimismiga, olukord ongi objektiivselt kehv, kirjutab meediakriitik ning keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.