Infoturbe nõustaja: kui teadlikkuse kasvatamine algab liiga hilja, siis maksab arve tööandja
Kui me tahame, et küberturvalisus Eestis päriselt paraneks, siis ei tohi alustada tööandja tasandist, kirjutab infoturbe strateeg ja nõustaja Rando Kall.
“Praegu ootame, et tööandjad lapiksid ühiskondliku läbikukkumise tagajärgi. See ei ole teadlikkus. See on vastutuse delegeerimine valesse kohta,” kirjutab infoturbe strateeg ja nõustaja Rando Kall.
Foto: DPA/Scanpix
95% Eesti ettevõtetest on mikrofirmad. Mitte suurettevõtted koos IT- ja turbeosakonna ja turbejuhiga, vaid kohvikud, väike logistikafirma, tubli tööstusettevõte. Nende jaoks on igapäevane ellujäämine täiskohaga töö.
Krüptomaailmas tuntud ettevõte, mille peakontor asub Eestis, kaotas rünnaku tagajärjel 3 miljonit eurot. Osa rahast õnnestus aasta hiljem tagasi saada.
Eesti ettevõtted on aru saanud, et küberturvalisus on tähtis. See, kuidas oma vara kaitsta, vajab aga veel palju selgitustööd, kirjutab Telia küberturbelahenduste arhitekt Kristjan Aljas.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.