Marika Taal: vabatahtlikke aruandjaid on omajagu palju
Aeg on sealmaal, et saab teha juba esimesi kokkuvõtteid 2024. aasta kestlikkusaruandlusest. Auditeeritud aruande esitas kümme Eesti börsifirmat ja finantsasutust. Vabatahtlikke koostajaid oli rohkemgi.
Vabatahtlik aruandlus on konkurentsieelis, arvab Marika Taal.
Foto: Rahandusministeerium
Euroopa Liidu ettevõtete kestlikkusaruandluse raamistik ja praktika on viimastel aastatel kiiresti arenenud. See peegeldab järjest tugevnevat arusaama, et majandustegevuse keskkonna- ja sotsiaalne mõju vajab senisest paremat juhtimist. Samal ajal on arutelu fookuses ka aruandlusega kaasnev halduskoormus ning vajadus tasakaalu järele nii ettevõtjate kui ühiskonna ootuste vahel.
Pidage mind naiivseks või optimistiks, aga uskusin talvel, et kestlikkusaruandlus muutub peagi mõistlikumaks. Täna tõden, et eksisin, sest EL keskendub ainiti ühele näitajale, mis pole absoluutselt määrav, kirjutab Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur.
Euroopa Liit on veebruarist saati asunud ulatuslikult kärpima kestlikkusregulatsioone, et vähendada ettevõtete halduskoormust. Rutakate poliitiliste otsustega on kõrvale heidetud tehnilised eksperdid ja eiratud reegleid, mis võib lõpuks viia kohtuteeni.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.