Piret Potisepp: naisjuhid läbigu mitu vooru, mehed sobivad ilma nendetagi?

„Kui teatasin kolleegidele, et olen valitud naisjuhtide kiirendisse, hakkasid mu meeskolleegid järjepanu mind üks ühele kohtumistele kutsuma. Ja neil kohtumistel… no-oh, ei soovitud mind kuulata, vaid mulle nõu anda – alustades sellest, kuidas rääkida, ning lõpetades sellega, kuidas oma juukseid seada.“

Nii vahendas mulle oma kogemust üks kiirendi kolmanda lennu osaleja. Programmi kandideerimine ja sinna valituks osutumine tõi nähtavale naisjuhi ambitsiooni. Naisjuht ise tihti ei sõnastagi seda ambitsioonina, pigem kirjeldatakse seda soovina veelgi enamat saavutada. See pani aga meeskolleegid tegutsema…

Kui lugeda läbi Praxise eelmisel aastal valminud uuring, siis saab teada, et nais- ja messjuhtide karjääriteekonnad erinevad väga palju. Kui mehi tihtipeale kutsutakse otse, siis naised peavad läbima mitmed kandideerimisvoorud.

Ühelt poolt vaadates probleemi ju polegi, teiselt poolt vaadates on ikka küll. Kes ei tahaks liikuda ühelt positsioonilt teisele selleks minimaalset aja- ja ajuressurssi kasutades?

Kõige markantsemad näited sellest uuringust tõid välja, et naisjuht pidi esmalt värbajat veenma, et ta üleüldse kvalifitseerub konkursile.

Just selliste näidete valguses omab naisjuhtide kiirendi veelgi olulisemat kohta. See, et SpeakSmarti osalejaid struktureeritult argumenteerima treenib, on üks asi. Teine asi on oluliselt suurenev võrgustik.

Mida me kõik saaksime teha, et töökohtadel oleks rohkem võrdsust? Lühidalt öeldes: märgata, toetada, julgustada. Kui pragmaatiliselt mõelda, siis ükski neist tegevustest ei nõua rahalist panust, mõttemaailma muutust ning aega see-eest küll.

Ärgem laske siis suvel raisku minna. Rahulikumal ajal ongi rohkem aega märkamiseks, toetamiseks ja julgustamiseks.