Kristjan Kirsimäe: bürokraatia maksab majandusele miljoneid, tehisaru aitab seda nõiaringi murda
Avaliku sektori robotiseerimine tehisintellekti abil pole ei düstoopiline „ametnike hävitusplaan“ ega roosamannaline sõnakõlks, vaid hädavajalik samm selleks, et Eesti säilitaks oma koha digitaalse innovatsiooni esirinnas, kirjutab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant Kristjan Kirsimäe.
“Umbes kolmandik ametnike tööajast kulub dokumendisõlmede harutamisele. Pidev andmesisestus, allkirjade nimel lehtede välja printimine ja topeltkontrollid toetustaotlustele, mida tehisaru võiks sekunditega ristviidata olemasolevate andmebaasidega,” kirjutab strateegilise juhtimise magistrant Kristjan Kirsimäe. Pilt on illustreeriv.
Foto: Meeli Küttim
Digiriigina kuulsust kogunud Eesti seisab uue murdepunkti ees. Varasemad e-teenused ei üllata enam rahvusvahelist publikut, samas kui ettevõtjad kurdavad tööjõupuuduse üle ja ametiasutused tekitavad uut bürokraatiat.
TI-hüppel võivad õpilased hakata üksteist ja ka õpetajaid tehisaru kasutamisel aitama, rääkis TI-hüppe tegevjuht Ivo Visak. "Ilmselgelt on meil väga palju nutikaid ja digiteadlikke noori, aga samal ajal jalutab Eestis ringi ka üks mütoloogiline tegelane, et me kõik oleme Eesti riigis meeletult digiteadlikud. Tegelikult see ei vasta tõele.“
Tehisaru puhul peavad üksikisikud, ettevõtted ja erakonnad hüppama juba kiirendavale rongile. Õnneks liigub see praegu veel niisuguse kiirusega, et hüppaja kaela ei murra, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ettevõtluses on oluline leida oma (eestlaslik?) koht globaalsetes väärtusahelates, tunnetades ja tundes megatrende, kirjutavad Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ettevõtlusosakonna lektorid Taavi Tamberg ja Arvi Kuura Äripäeva essees.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.