Andres Lehtmets: murrame fintechis esirinda

Riigid üle maailma otsivad võimalusi, kuidas olla finantstehnoloogia sektorile (fintech) atraktiivsed. Arusaadav – finants- ja IT-sektoris on ühed kõrgemad palgad, see toob välisinvesteeringuid, suurendab konkurentsi, aitab kaasa majanduskasvule, muudab hinnad taskukohasemaks, laiendab teenuste valikut ning aitab tegeleda ka küsimustega nagu finantsiline kaasatus, finantskirjaoskus, kliimamuutused ja demograafilised muutused.

Eesti on juba praegu soodsas positsioonis, et olla selles valdkonnas esirinnas. Meil on tugev digitaalne infrastruktuur, usaldus digiteenuste vastu ning toetav majandus- ja maksukeskkond. Lisaks on meil ette näidata idusektori teeme ära mentaliteet ning fintech- ja insurtech-ettevõtete [tehnoloogia rakendamine kindlustussektoris - toim] globaalsed edulood.

Mis kõige olulisem – meil on (finants)innovatsiooni valdkonnas tugev rahvusvaheline kuvand.

Strateegia aluseks peab olema koostöö innovaatorite jt turuosaliste, seadusandja, järelevalveasutuste, tarbijate ja akadeemiliste institutsioonidega. Regulaarne dialoog aitaks kaardistada valdkonna vajadusi, riske ja võimalusi ning tagada tasakaalu regulatsioonide ja innovatsiooni vahel. Saame tegutseda kiiremini kui suuremad riigid, mis annab meile konkurentsieelise.

Läbi tuleb mõelda ka meie roll Euroopas. Suurem osa Eesti finantsinnovatsiooni õigusraamistikust tuleneb Euroopa Liidust, sageli otsekohalduvate määruste või Euroopa järelevalveasutuste juhendite näol.

Kui tahame hoida õigusruumi innovatsioonisõbralikuna ja vältida ülereguleerimist, peame oma hääle kuuldavaks tegema Euroopa taseme seadusloome varases staadiumis.

Eesti finantsinnovatsiooni tippu viimiseks on oluline ka järelevalve roll. Järelevalve peab olema neutraalne ja iseseisev, kuid peab innovatsiooni arengutega kaasas käima, et oma rolli ühiskonnas täita.

Finantsinspektsiooni üks ülesanne on juba täna soodustada oma seadusliku pädevuse piires finantstehnoloogia arengut. Samas mainib finantsinspektsiooni 2025. aasta järelevalvefookus innovatsiooni vaid ühel korral – plaanides käivitada innovatsiooniümarlaud.

Samas kadus finantsinspektsiooni struktuurist hiljuti innovatsiooniosakond. See ei ole lihtsalt vormiline muudatus. Kuidas see ühiskonnale mõjub ja millise signaali see saadab – kasvõi hiljutise nn finfluencerite juhtumi valguses?

Maailmas kasutatakse üha rohkem konkreetseid finantsinnovatsiooni toetamise meetmeid, niilöelda regulatiivseid liivakaste. Viimasel ajal on mindud veel kaugemale – probleemide lahendamiseks luuakse spetsiaalseid programme ja korraldatakse arendusmaratone.

Küsimus on, millele peaks Eesti keskenduma – kas tehisintellekti läbipaistvusele, rahapesu vastasele võitlusele, finantspettuste ennetamisele, rohelisele rahandusele, pensionisüsteemi uuendamisele, finantskirjaoskuse parendamisele või hoopis regulatsioonide ja järelevalve tehnoloogiatele (regtech ja suptech)?

Kui tänapäeva AI-ajastul jääb innovatsioon finantssektoris aeglaseks või puudub hoopis, võib see muutuda suureks probleemiks. Peagi hakkavad finantsteenuseid kasutama põlvkonnad, kes on harjunud n-ö Netflixi-kogemusega. Seetõttu peab ka järelevalve olema mitte ainult riskide vähendaja, vaid ka uute võimaluste looja.

Innovatsioon nõuab riskide võtmist. Kui palju peaksime ühiskonnana olema valmis riske võtma – nii regulatiivses mõttes kui ka ettevõtluses ja tarbijatena? Ka ebaõnnestumine on edasiviiv jõud. Tähtis on kiiresti õppida ja saadud teadmistega edasi liikuda.

Kui suudame kokku leppida õigetes reeglites, tingimustes ja riskitasemes, saame luua soodsa pinnase majanduskasvuks ja uute, väärtuslike töökohtade tekkeks. Paigal püsimine võib tunduda turvaline, aga kiirelt muutuvas maailmas võib see olla isegi riskantsem kui targalt juhitud uuendused.

Reformierakonna ja Eesti 200 valitsusliit on seadnud eesmärgiks arendada kõrgema lisandväärtusega majandust ja viia Eesti maailma innovatsiooniliidrite hulka. Peagi pannakse paika ka konkreetsed sammud. See on harukordne võimalus arutada, millist finantssektorit me soovime, milline peaks olema kaasaegne järelevalve ja kuidas tasakaalustada finantsstabiilsust, tarbijakaitset ning innovatsiooni.

Kasutame seda võimalust targalt.