“Selgus maksudega annab ettevõtetele kindlustunde investeerida, luua uusi töökohti ja meelitada Eestisse välisinvesteeringuid,” kirjutab Andres Sutt.
Foto: Liis Treimann
Majanduses on vaikselt-vaikselt tunda kevade hõngu. Kevadetunne paneb tasapisi tärkama tarbijate kindlustunde ning ettevõtete riskijulguse investeeringute tegemiseks. See muutus ei juhtu üleöö, paljudel on endiselt hirme homse ees, kuid märgid majanduses osutavad, et suund on õige ja trend pöördumas kasvule.
Just praegu määratakse ettevõtetes plaane tehes ära, kas majandus pöördub kiiresti tõusule või jääme ka 2025. aastal edasi vinduma. Kummagi stsenaariumi teostumisel on oma roll poliitikute otsustel, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja, Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
Olud tööturul on majanduslangusele vaatamata püsinud töövõtja vaatevinklist head. Seetõttu võib eeldada, et majanduskasvu taastudes oleme taas silmitsi töökäte nappusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Pangamaksu mõte poleks olnud kedagi edu eest karistada. Enam ei ole mõtet sellest rääkida, kuid olgem tulevikus ka esiti provokatiivsena tunduvatele ideedele avatumad, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, siseminister Lauri Läänemets.
Pangamaks oleks tulnud kehtestada juba mullu, kui sellest hakkas rääkima Keskerakond; sotsid seda toona ei toetanud, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond).
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.