Tõnu Mertsina: madalad hinnad ei garanteeri konkurentsivõimet
Eesti võrdlemine madalate hindadega riikidega annab kõvera pildi. Kõrgem üldine hinnatase tähendab üldjuhul ka suuremat konkurentsivõimet, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
“Eelmisel aastal olid kõik Eestist kõrgema üldise hinnatasemega Euroopa riigid, välja arvatud Itaalia ja Hispaania, IMD konkurentsivõime edetabelis meist eespool,” märgib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Foto: Andras Kralla
Eurostat avaldas möödunud nädalal Euroopa Liidu riikide hinnatasemed ja inimeste tarbimismahu 2023. aasta kohta. Kuna Eesti inflatsioon ületas 2022.–2023. aastal tublisti Euroopa Liidu keskmist, siis tegi ka meie hinnatase liidu keskmise suhtes neil aastail kiire hüppe. Juba üle-eelmisel aastal tõusid Eesti eratarbimise hinnad 98%ni liidu keskmisest ja püsisid samal võrdlustasemel ka eelmisel aastal. 15 liikmesriigis oli hinnatase meist madalam ja 11 riigis kõrgem.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti langes Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituudi koostatud riikide rahvusvahelise konkurentsivõime tabelis seitse kohta keskmike sekka ehk 67 riigi võrdluses 33. kohale.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.