Raul Kütt: Eestil tuleb õppida, kuidas ettevõtjatega euroopalikult suhelda
Ükski ettevõtja ei oota riigilt ülalpidamist, aga äsjases energiakriisis nähtud ükskõiksus peletab raha ja ettevõtlust Eestist eemale ning lükkab Eesti majanduse Soomele ja Rootsile järele jõudmist edasi, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu juht Raul Kütt.
Energiahinnad on taas enam-vähem normaliseerunud ning Eesti ekspordi vedur, meie tark tööstus, saab veidi rahulikumalt hingata. Kahtlemata ei jää see kriis aga viimaseks. Ootamatu ja terav olukord pani osapooled pinge alla ning näitas kätte Eesti tööstuspoliitika kitsaskohad. Et head kriisi mitte raisku lasta, tuleb hoolikalt analüüsida – mida näitas äsjane šokk Eesti tööstuse ja tööstuse arendamiseks aetava poliitika kohta? Peeglisse vaatamine on vajalik, kuigi ei pruugi olla meeldiv.
Ettevõtjad ja ühiskonnategelased soovivad, et Kaja Kallase järgmine valitsus asuks riigikogu valimistel saadud tugevale mandaadile toetudes viima ellu ammu oodatud suuri reforme.
Valitsust moodustavad poliitikud ja ettevõtjad on üsna ühel meelel, et riigikapitalismile pole kohta. Miks mitte viia kõik riigiettevõtete (vähemusosalused) nelja aastaga börsile, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.