Tõnu Mertsina: stagflatsioon pole lühiajaline majandusfenomen, iseasi, kas see üldse tuleb
Kui vaadata, mida ootavad järgmisest aastast Eesti suuremad kaubanduspartnerid, siis selle põhjal võib prognoosida seni kiire hinnakasvu leevenemist ja reaalmajanduse olukorra paranemist. Hinnakasv Eestis jääb aga ikkagi võrdlemisi tugevaks, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Viimati oli Eestis olukord, kus inflatsioon oli väga kõrge (10,4%) ja majandus languses (–4,6%), 2008. aastal. Samas oli tolle aasta keskmine töötusemäär vaid 5,4%. Aga kõik muutus kiiresti järgmisel aastal – majandus läks veelgi sügavamasse langusesse ja tõmbas endaga kaasa ka hinnad. Töötusemäär tõusis järsult aasta keskmisena ligi 14 protsendini. Enne 2008. aastat olid aga kiire nii majanduskasv kui ka inflatsioon.
Stagflatsioon tuleb ja saab olema ebameeldiv, kuid eksisteerivad eeldused, et majanduse selline seisund jääb ka Euroopas ajutiseks, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.