Kui statistikaamet tuli teisipäeval välja uudisega Eesti majanduse rekordkasvust, siis olid nii riigisektor kui ka majandusanalüütikud varmad avalikkuse entusiasmi jahutama. Nimelt rõhutasid spetsialistid, et kiire ja suur majanduskasv sai võimalikuks tänu madalale võrdlusbaasile.
Sellal kui suur osa Eesti majandusest praktiliselt buumib, ei ole turismisektor neist olenemata põhjustel suutnud jalgu alla saada, see aga tähendab, et isegi kui olukord paraneb, pole neil enam võtta töötajaid ega võimalust maksta soovitud palka.
Kõik majandusharud ei ole koroonakriisist kaugeltki taastunud, kuid teise kvartali majanduskasv oli analüütikutele oodatust ikkagi kõrgem. Praegu võib öelda, et tugev kasv jätkus ka suve teises pooles.
Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm tõdes, et Eesti teise kvartali 12,9protsendiline majanduskasv on Euroopa riikide võrdluses kuldmedali vääriline tulemus, kuid märgid näitavad, et kasvu kõrgpunkt on ületatud.
Kõigist majandusväljavaadete koostajatest läks sel aastal õnnetuimalt SEB pangal, mille prognoos ilmus samal päeval teise kvartali majanduskasvu avalikustamisega: pakutav kasvunumber oli vananenud juba enne ilmumist.
Teisipäeval, 3. veebruaril külastas Läti president Edgars Rinkevics Riias äsja kasutusele võetud Delska 10 MW andmekeskust. Külastus toimus enne keskuse ametlikku käimapanekut.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.