Rahapesuga võitluses loeb ennetus ja ausus

Rahapesu mõiste tuleb USAst Al Capone’i ajast, kui ta oma Chicagos asunud pesumajasid kasutas selleks, et näidata illegaalsest alkoholiärist pärit raha pesumajade legaalse tuluna. Uurima hakati rahapesu aga hiljem ja hoopiski seoses kokaiiniga. Rahapesu ongi seotud erinevate kuriteoliikidega ja lihtsustatult on see kuriteoga saadud vara varjamine ja peitmine.

Sõnades on väga lihtne öelda, et rahapesu on kole. Ei usu, et keegi julgeks vastupidist väita. Ometi on mul aeg ajalt küsimus, milline on ootus õiguskaitsesüsteemile rahapesuvastases võitluses. Kas eesmärk on Eestit läbivate rahavoogudega seoses lihtsalt riigi mainet kaitsta või tahame tõesti võidelda kuritegevusega laiemalt, et ei tekikski rahapesu?

Parim viis rahapesuga võitlemiseks on üldine kokkulepe, et ausus on see, mis loeb. See ausus on oluline nii pankadele klientide valimiseks kui ka asutustele, et otsustada, kas ja millist informatsiooni partneritega jagada.

Muutes kriminaalmenetlust „põhiõigusi kaitsvamaks“, tasub arvestada, et läbi selle kaitseme kõrgemalt ka rahapesijate põhiõigusi. Kui me peame jälitustegevust millekski ohtlikuks, siis sellega saadame rahapesijatele sõnumi, et nad saavad vabalt edasi toimetada.

Rahapesuvastasesse võitlusesse oleme täie tõsidusega suhtunud juba aastaid. Meie püüdlusi kinnitavad nii meie õnnestumised kui ka ebaõnnestumised. Olgu hea näide sellest küberkuritegevuse rahapesu näide, kus riigile toodi tagasi enam kui 18 miljonit eurot. Või see, kuidas me Ateka kriminaalasjas ebaõnnestusime. Kui aga vaadata selle ebaõnnestumise positiivset külge, siis suuresti just selle juhtumi valguses algas protsess, millega muudeti oluliselt eelkuriteo tõendamise standardeid.

Finantssektori rahapesu kohtukõlbulikuks menetleda on väga keeruline. Reeglina on eelkuriteoga seotud info väga puudulik, rahvusvaheline koostöö on keerukas, suurandmete ja reaalse raha liikumise analüüs on mahukas ning ressursse napib. Lahendusena näen tugevat analüüsivõimekust, tihedat ja süsteemset võrgustikku, sealhulgas info ja kompetentside jagamist rahapesuvastase võitluse eest vastutavate asutuste vahel. Unustada ei tohi ka ennetust ja aususe kui väärtuse pjedestaalile tõstmist.

Üleeile ütles Toomas Hendrik Ilves, et riikides, kus hakatakse väga hoogsalt reformima kohtuvõimu, tuleb kiiresti asemele korruptsioon ja majanduslik langus. Kuigi selles lauses pole sõnagi rahapesust, tasub mõelda alguse juurde tagasi tulles kuritegude seotusele, õigussüsteemi võimekusele kuritegevuse vastases võitluses ning sellele, kui suur, siiras ja pikaajaline on meie soov raske majanduskuritegevusega võidelda.