Välismaalaste sotsiaalmaksuvabastus raha ei küsi

President Kersti Kaljulaid käis hiljuti välja mõtte, et Eesti uuenev majandusmudel vajab soodustust sotsiaalmaksust. Mõte on suunatud ettevõtjatele, kes tegutsevad sektorites, kus ei pruugita vajada suurt investeeringut kapitali, kuid kus tööjõukulud moodustavad märkimisväärse osa kulubaasist. Sama mõtet toetas ka Äripäev oma 6. septembri juhtkirjas. Mõlemal juhul mängitakse sotsiaalmaksusoodustuse mõttega, kuid ei kirjeldata täpsemalt, kellele täpselt ja kuidas see toimida võiks.

Kõik uus on hästi unustatud vana. Kui jätta hetkeks kõrvale palju räägitud sotsiaalmaksu ülempiir, siis juba aastal 2014 tegi Teenusmajanduse Koda ettepaneku vabastada sotsiaalmaksust välismaalased, kes töötavad Eestis tähtajaliselt (näiteks tippspetsialistid, kes töötavad siin ühe või kaks aastat) . Nemad ei saa makstud maksude eest kõiki neid sotsiaalseid hüvesid, mis on kohalikule tööjõule kättesaadavad. Reeglina ei külasta nad perearsti, vaid kasutavad erameditsiini teenuseid (seda kasvõi keelebarjääri või ajanappuse tõttu). Pensioni nad oma Eestis töötatud mõne aasta eest ei saa, eriti kui ekspert tuleb siia väljastpoolt Euroopa Liitu.

Sellises olukorras on üsna loogiline järeldada, et tähtajaliselt Eestis töötav välismaalane peaks saama oma valiku ise teha, andes hüvedest loobumise kohta oma kirjaliku nõusoleku ning tõendades eraravikindlustuse olemasolu. Maksuvabastuse tähtajalisus inimese kohta peaks välistama olukorra, kus Eestisse pikemaks ajaks jääv töötaja jääb tulevikus pensionita. Kui maksuvabastuse tähtaeg täitub aga isik jätkab töötamist Eestis, võib ta liituda nn tavalise maksurežiimiga, kus tema eest tasutakse tavakorras ka sotsiaalmaksu.

Erinevalt paljudest teistest valimiseelses tuhinas väljakäidud ettepanekutest oleks taoline tähtajaline sotsiaalmaksuvabastus riigi jaoks väga väikese rahalise kuluga. Isegi täieliku sotsiaalmaksuvabastuse puhul makstakse taolise tippspetsialisti palgatulult kogu tulumaks Eestis. Kuna iga lisanduv inimene tähendab täiendavat tarbimist, annab see tööd ka kaupmeestele ja teenindussektorile, mis omakorda viib täiendavate tarbimismaksude laekumiseni. Kuna enamjaolt on tegemist töökohtadega, mida praegu ei ole ja mida kõrge sotsiaalmaksukoormuse tõttu muidu ei loodakski, on mõju eelarvele pigem positiivne. Samas, mõju sihtgrupile ja Eesti ettevõtluskeskkonnale laiemalt oleks väga suur.