Lihtsat tulu idufirmadega ei teeni

Tänases maailmas on investoril tohutult võimalusi varaklasside vahel – börsiaktsiad, võlakirjad, kinnisvara jne. Lisaks kõikide nende sees valikuid riikide kui ka sektorite kaupa. Kuid ma arvan, et idufirmadesse investeerimine on neist üks keerulisemaid valikuid. Esiteks seetõttu, et statistika järgi idufirmade puhul üle pooltel juhtudel investeeringud ebaõnnestuvad.

Tõsi, 6% tehingutest toovad üle kümne korra raha tagasi ning see moodustab ka 60% kogutootlusest. See on ka põhjus, miks riskikapitalistid üldse investeerivad. Kuid see tähendab ka seda, et kui teha 20 tehingut, siis ainult üks võib neist olla see edukas täht. See näitab, et riskid on väga palju suuremad kui börsiettevõtetesse investeerimisel. 

Teine raskendav tegur on see, et idufirmad on enamasti tegemas midagi uut, projekt on algusfaasis ning väga raske on hinnata, kas projekt kujuneb edukaks või mitte. Selle mõistmiseks on vaja väga tugevat kompetentsi valdkonnas, tunda tehnoloogiaid. See on ka põhjus, miks riskikapitalistid sageli määravad oma fookusala ega tee kõike – kes keskendub SaaS-tarkvarale, kes riistvarale, kes biotehnoloogiale. Kui sellist kompetentsi ei ole, on väga raske leida ka see üks edukas tehing 20st.

Kolmandaks, idufirmad nõuavad kannatust. Kui börsidel on oma investeering igal hetkel võimalik müüa, siis idufirmad on ebalikviidsed ning müügihetke saabumine võib võtta palju aastaid. Riskikapitalistide fondid on sageli kümneaastase perioodi peale tehtud. 

Kokkuvõttes – Madis Müüri tähelepanekud idufirmade maailma kohta on õiged, lihtsat tulu seal peidus ei ole ning tuleks nendesse investeeringuid teha siis, kui on tugev kompetents valdkonnas ning võimalus järgmistes voorudes kaasa investeerida.