Kaasaegne droonikaitse maksaks kuni 500 miljonit eurot ehk pool miljardit eurot, ütles siseminister Igor Taro.

- Valitsuse pressikonverents möödunud nädalal pärast juhtumit, kus Ukraina droon tabas Auvere korstent. Fotol siseminister Igor Taro.
- Foto: Liis Treimann
“Eesti ei ole praegu ega nähtavas lähitulevikus droonirünnakute sihtmärk, kuid Eesti peab olema valmis ennast Venemaa agressioonisõja taustal Ukrainas drooniohu eest kaitsma,” sõnas Taro pärast presidendi kokku kutsutud riigikaitse nõukogu istungit, kus arutati drooniintsidentidele reageerimist. “Me teame, et kaasaegne droonikaitse maksaks kuni 500 miljonit eurot ehk pool miljardit eurot,“ märkis minister.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Venemaa õhuruumist Eestisse jõudnud ja Auvere elektrijaama korstent tabanud droon oli ukrainlaste oma, ütles kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson.
Eesti kaitsekulutuste pott tuleb droonisõdade ajastu pilguga üle vaadata. Kalli ja aeglase tehnoloogilise hüppe kõrval ei maksa alahinnata ka lihtsaid lahendusi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auvere elektrijaama korstnat tabanud droon oli osa Ukraina suurest rünnakust Leningradi oblastis. Eestis on edasiste intsidentide tõrjumiseks aktiveeritud kaitseväe üksusi.
Kouvola lähistel Kagu‑Soomes kukkusid pühapäeva hommikul alla kaks drooni. Soome kaitsevägi uurib võimalikku õhuruumi rikkumist ning ametkonnad on sündmuskohad sulgenud, vahendab kohalik meedia.
Tallinnast 135 kilomeetri kaugusel paiknevas rannaäärses Liimala külas on valminud Sinilahe elamupiirkond, mille rajamisse on sealsete juurtega Regiina Pihlak panustanud kogu oma hingega. Pihlaku sõnul on tema eesmärk pakkuda ostjale mitte lihtsalt maatükki, vaid täielikult valmis krunti, kuhu saaks rajada oma unistuste kodu.