Pärnu sai 35 aasta järel uue lasteaia ja ujula

Raja lasteaia päikesekujulise hoone arhitektuurse lahenduse tegi KAOS Arhitektid, projekteeris O2 ja ehitas Nordlin Ehitus. Koos sisustusega läks lasteaed-ujula maksma 11,7 miljonit eurot.

KAOS Arhitektide peaarhitekti Margit Aule sõnul on tegu geomeetriliselt keeruka ja erilise hoonega. “Lasteaias on kokku kümme rühma, millesse kõigisse peab olema õuest otse sissepääs, kuid teisest küljest peavad rühmad olema ühendatud saalide ja ujulaga. Et vältida koridore ja hoida ehitusalune pindala väiksena, oligi kõige ratsionaalsem teha ringikujuline põhiplaan, kus üldruumid asuvad keskel,” räägib ta suvepealinna kerkinud uuest hoonest.

Katus sätiti viiludena üles-alla looklema selleks, et väljast oleks loetav, et majas asuvad erinevad lasteaiarühmad. “Konstruktor ütles, et tema 2D-s poleks suutnud nii keerulise geomeetriaga hoonet teha – kogu projekteerimine toimus ruumilises mudelis,” selgitab Aule.

Me südamest loodame, et nii lapsed kui ka töötajad tunnevad ennast uues majas hästi.

Erakordsed on KINO maastikuarhitektide loodud lasteaia mängualad – palju põnevaid tegevusi, ka president Kersti Kaljulaid on siinse batuudi järele proovinud. Juba kaugelt on mängualad nii ahvatlevad, et möödujad soovivad ka sinna mängima minna.

Lastele on kividest ja laudadest tasakaalurada, vaarikapeenar, staadion, keerutavad kopad liivakastis ehitamiseks, lava, liikluslinnak, korralikult kõrge kelgumägi.

Põnevad on kujundatud künkad, mis annavad lõputult mängimisvõimalusi – saab liugu lasta nii suvel kui talvel, hüpata, ronida, varjuda. See on hea trenn ja lastele meeldib.

Hoone sees on veel ka sisehoovid, mida lapsed saavad mängualana kasutada.

Sellises hoones pigem harva. Enamasti muudavad “elanikud” kõige rohkem sisustust, mis on muutumises vastavalt vajadusele. Näiteks tõi sõimeõpetaja rühma oma tugitooli, et saaks mugavalt last lohutamiseks sülle võtta.

Tore oleks tulevikus projekteerida välialadele varjualused päikese ja vihma eest kaitseks, aga ka kaetud käru- ja rattaparklad.

Igas hoones, olgu selleks siis muuseum või büroo, kujutame ette ennast kasutajatena. Samuti on meeles nii enda lapsepõlvekogemused kui ka värsked muljed oma laste lasteaedadest.