- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic1,7%316,83
- OMX Riga−0,06%903,91
- OMX Tallinn0,1%2 088,3
- OMX Vilnius2,1%1 382,68
- S&P 500−0,61%6 632,19
- DOW 30−0,26%46 558,47
- Nasdaq −0,93%22 105,36
- FTSE 100−0,43%10 261,15
- Nikkei 225−1,16%53 819,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,65
- OMX Baltic1,7%316,83
- OMX Riga−0,06%903,91
- OMX Tallinn0,1%2 088,3
- OMX Vilnius2,1%1 382,68
- S&P 500−0,61%6 632,19
- DOW 30−0,26%46 558,47
- Nasdaq −0,93%22 105,36
- FTSE 100−0,43%10 261,15
- Nikkei 225−1,16%53 819,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Danske uurib 200 miljardi euro päritolu
Seda, kui palju on neist kahtlasi ülekandeid, pank veel ei tea, kuid praeguseks on alustatud 6200 kõige rohkemate riskiindikaatoritega kliendi uurimisega, kelle andmed on edastatud ka ametivõimudele, teatas Danske Bank börsile.
Raport
Raport: täismahus ingliskeelset raportit saad lugeda SIIT.
Neist 3500 puhul on kahtlus jagatud aadressiandmete osas, 1700 kliendi puhul on märkimisväärsed erinevused deklareeritud käibe ja ülekannete suuruse vahel, 500 on seostatud rahapesuskseemidega, 450 kliendi puhul tuvastati kahtlane käitumine ning 50 kliendi tehingud olid tehtud kahtlaste osapooltega teistes pankades.
"Ei ole mingit kahtlust, et probleemid Eesti filiaaliga olid oluliselt suuremad, kui me ootasime siseuurimise alustamise ajal. Uurimise tulemused on näitavad, et Eesti filiaalis toimusid vastuvõetamatud toimingud ning ka seda, et panga kontroll Eesti filiaali üle oli ebapiisav," ütles panga nõukogu esimees Ole Andersen.
Dansket teavitati probleemidest juba 2007. aastal
Esimest korda oleks pank pidanud reageerima juba 2007. aastal pärast Sampo panga ostmist. Nimelt tegi Eesti finantsinspektsioon 2007. aastal kriitilise ülevaate Sampo panga mitteresidentidest klientide kohta. Lisaks teavitati panka kontserni tasemel Taani finantsinspektsiooni poolt, kes edastas kahtlused Vene keskpangalt, selgub Bruun & Hjejle advokaadibüroo koostatud uuringust.
Selles teabes juhiti tähelepanu "maksu- ja tollireeglite võimalikule rikkumisele," "lihtsalt kuritegelikule tegevusele, sealhulgas rahapesule," mille maht võis Vene keskpanga kahtlustuste järgi ulatuda "miljarditesse rubladesse." Danske pank vastas Taani finantsinspektsioonile, et lähtuvalt Eesti finantsinspektsiooni ülevaatest ei ole Danske Eestis seaduste vastu eksinud. Samuti kinnitati Taani järelevalvele, et siseaudit Eestis mingit kahtlast tegevust ei tuvastanud. Venemaa keskpanga info ignoreerimise tõttu kaotas Danske ka esimese võimaluse rahapesu vastaste meetmete tugevdamiseks.
8 töötaja kohta on tehtud avaldus Eesti politseile
42 töötaja ja agendi kohta tegi pank avalduse Eesti finantsinspektsioonile ning kliendiportfelli uurimise tagajärjel võib karta 8 endise töötaja puhul kuritegelikku tegevust, mis tõttu anti nende nimed üle Eesti politseile.
Raportis rõhutatakse samal ajal, et ka nende inimeste tegude kuritegelikeks osutumise korral ei saa väita, et tegemist oleks omavahelise kokkumänguga.
Loe lisaks
Danske tõi uuringu kokkuvõttes välja, et kahtlased ülekanded Eesti filiaalis said võimalikuks ainult seetõttu, et panga järelevalve- ja kontrollsüsteemid olid puudulikud, et sellisel hulgal mitteresidentide kontosid, nagu perioodil 2007–2015 Eestis peeti, ei oleks pangal tohtinud kunagi olla ega lasta sellisel hulgal ülekannetel sündida.
Ühtekokku kuulus mitteresidentidest klientidest porfelli 10 000 klienti, kuid koos mitteresidentidest klientide "omadustega" klientidega tõusis see arve 15 000-le, kokku olid nad teinud 9,5 miljonit ülekannet. Kõigi ülekannete kogumaht ongi 200 miljardit eurot.
Hetkel kuum
Loe lisaks
Tegemist on eri klientidega kogu 2007-2015 perioodi jooksul, keskmiselt oli igal aastal pangal 3000-4000 taolist klienti. Eraldi väljatoodud 6200 kahtlase kliendi kohta märkis pank, et kõigi selliste klientide tehtud ülekanded on samuti kahtlased.
"Kui palju sellest 10 miljonist ülekandest võis olla kahtlane? Me ei tea, sest ülekanne-ülekanne haaval ei ole neid veel läbi käidud, kuid väga suur osa sellest 200 miljardist eurost on tõenäoliselt kahtlane," ütles Bruun & Hjelje advokaadibüroo juht Ole Spiermann.
Seda, kas ülekanded võivad olla seotud rahapesuga, see tähendab kriminaalsel teel saadud raha edastamisega, ei ole panga võimuses uurida, see jääb vastavatele ametivõimudele, lisas Spiermann, kelle sõnul nii palju kui nemad uuringu käigus nägid Danske Eesti filiaalis rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist nad ei tuvastanud.
Bruun & Hjejle advokaadibüroo uuringus Danske juhatuse liikmetele, nõukogu esimehele ega tegevjuhile ühtegi seadustrikkuvat tegu ette ei heideta. Uurimisest lähtuvalt on pank skandaaliga seotud töötajaid ja juhte Taanis ning Eestis hoiatanud, vallandanud, jätnud ilma preemiast ning vajadusel edastanud andmed nende kohta ametivõimudele.
Seotud lood
Tavaliselt Danske rahapesuskandaali teravalt kritiseeriv Taani ettevõtlusminister Rasmus Jarlov vältis intervjuus paljudele küsimustele vastamist. Näiteks ei öelnud ta, kas osa Danske lubatud kasumist võiks eestlastele anda.
Eesti ametivõimud ei olnud rahul Danske meetmetega rahapesuprobleemide lahendamisel - pank pidurdas muudatustega, avaldas täna Taani ajaleht Berlingske.
Reutersi käsutuses andmetest selgub, et Danske Bank on selle aasta esimese kuue kuuga kaotanud Taanis 28 000 eraklienti.
Samal ajal, kui valgustkartvad miljardid dollarid läbi Danske Eesti filiaali voolasid, kuulus Taani Finantsjärelevalve praegune nõukogu esimees Henrik Ramlau-Hansen Danske Banki juhtkonda. Huvide ristumise tõttu tunnistas Ramlau-Hansen end rahapesujuhtumi uurimisel ebakompetentseks, kirjutab Taani leht Berlingske.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased arengud teevad hulgimüüjad ettevaatlikuks
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele