Arstid enam välismaale ei kipu

Eelmisel aastal küsis terviseametist välismaal töötamiseks vajalikud tõendid 66 tervishoiutöötajat, neist 28 olid arstid. Aasta varem küsis välismaal töötamiseks vajaliku tõendi 144 tervishoiutöötajat, kirjutab Meditsiiniuudised. 

Enim tahtsid välismaal töötada üldmeditsiini arstid – kokku kaheksa, lisaks neli radioloogi, kolm anestesioloogi ja perearsti, kaks gastroenteroloogi, silmaarsti, psühhiaatrit. Samuti plaanis välismaale tööle minekut üks ortopeed, pediaater, uroloog ja sisehaiguste arst.

Aastal 2014 plaanis lahkumist koguni 190 tervishoiutöötajat ja aastal 2013 kokku 303 tervishoiutöötajat. Väljastatud tõendite hulk ja tegelikult teise riiki tööle siirdunud tervishoiutöötajate arv ei ole võrdne. Reaalselt läheb teise riiki tööle umbes 55-60% tõendi võtnud tervishoiutöötajatest.

Äripäev kirjutas septembris, kuidas meditsiinitöötajate palgaläbirääkimised on taas ummikus pärast 2012. aasta streiki ja toonast palgatõusu kokkulepet. 2012. aastal halvas tervishoiutöötajate streik Eesti meditsiini tervelt 25 päevaks. Toona oli mureks arstide massiline Soome lahkumine. Streigiga saavutati palgatõus, mis lahkumist tõepoolest ka pidurdas.

Alljärgnevalt graafikult võib näha, kuidas on meditsiinitöötajate palgad sellest ajast saati kasvanud ehk milline palk on motiveerinud neid Eestisse jääma.