Peamiselt välisteabe hankimisega tegeleva Teabeamet uueks juhiks saab tõenäoliselt senine kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran. Teabeameti senine juht Rainer Saks suundub välisministeeriumi kantsleriks.

- Teabeamet on Eesti salapäraseim organisatsioon.
- Foto: Ekraanitõmmis
Nimelt tegi täna julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ja seejärel valitsusele vastava ettepaneku kaitseminister Hannes Hanso. Valitsus võib Marrani ametisse kinnitada juba sellel neljapäeval. Kui valitsus Marrani kandidatuuri kinnitab, võtab ta Teabeameti juhtimise üle 1. jaanuaril. Teabeameti senine peadirektor Rainer Saks lahkub ametist alates 1. detsembrist.
Teabeameti uue peadirektori kandidaadi kiitis tänasel istungil ühehäälselt heaks ka Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon.
Mikk Marran on kaitseministeeriumi kantsler olnud alates 1. jaanuarist 2011. Oma karjääri kaitseministeeriumis alustas Marran 1999. aastal, muuhulgas on ta juhtinud erinevaid osakondasid ning olnud kaitseinvesteeringute asekantsler. Aastatel 2006-2009 töötas Marran Eesti alalises esinduses NATO juures kaitsetalituse direktorina.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teabeamet on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev julgeolekuasutus, mille eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti esiluurajaks tituleeritud värske teabeameti juht Mikk Marran andis pärast ametisse asumist esimese intervjuu, millest selgub, kuidas on võimalik vaid 32aastaselt välisluures tippjuhiks tõusta.
Eesti luure hinnangul on Lääne ühtsus Venemaale sanktsioonide kehtestamisel ja rakendamisel olnud Moskvale halb üllatus ja meenutanud asjaosalistele, et agressiivsel välispoliitikal on mõnikord tagajärjed.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.