Läti õiged otsused kukutasid Eesti liidrikohalt

Eile võeti Lätis vastu seaduse muudatus, mille järgi maksavad mikroettevõtted, mille käive on 7000-100 000 eurot, esimesel kolmel aastal vaid 9% käibemaksu ning neljandal tegevusaastal kasvab maksumäär 12%. Samuti ei pea need ettevõtted maksma sots-, tulu- ega ka töötuskindlustusmaksu.

Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid maksuvaldkonna juht Priit Raudsepp ütles, et Läti näeb vaeva, otsib võimalusi ja teeb need ka ära. „See, mida Läti teeb, on äge,“ ütles ta.

Lisaks eile vastu võetud alustavate mikroettevõtete käibemaksusoodustuse seaduse muudatusele ilmestab Läti suhtumist Raudsepa sõnul ka näiteks see, et seal kehtestati ka välismaiste tütarühingute aktsiate müümise maksuvabastus. Eesti uues koalitsioonilepingus on küll sees, et Eesti kaalub samasugust muutust, ent isegi selle elluviimise järel ei saaks enam Eesti Raudsepa sõnul Läti ees eelist, vaid lihtsalt võrdsustuks naabriga.

Raudsepp märkis, et lätlased võtavad asjad kätte ja teevad kiiresti ära. „Kui varem vaadati, et Eesti on Baltikumis esirinnas, siis juba mõnda aega räägitakse, et meie maksukeskkond on Läti omast selgelt maha jäämas,“ ütles ta. Tema sõnul mõjutavad Läti positiivsed maksumuudatused enim välisinvestorite otsuseid, kes vaatavad Baltikumi tervikuna. „Eesti advokaadina on kõiki aspekte arvesse võttes raske öelda, et siinne maksukeskkond on parim,“ märkis ta. Kui välisinvestor leiab, et mõistlikum on peakontor püsti panna Lätti, liigub Raudsepa sõnul sinna ka kogu raha, mis muidu võiks Eestisse tulla. 

Raudsepa sõnul tasuks Eestil Lätist eeskuju võtta ja analüüsida, mis on maksuseaduses need olulised asjad, mis tuleks kiiresti ellu viia. „Ei piisa väikestest detailsetest muudatustest nagu sotsiaalmaksu vähendamine ühe protsendi võrra. Koalitsioonilepingu stiilist „vaatame, kaalume ja analüüsime, kas üldse tasub muudatusi teha“ pole tolku,“ ütles Raudsepp.

Teemasid, millega tuleks tegelda, on tema sõnul mitmeid. „Võib-olla peaks ideede tulistamiseks kokku kutsuma mõne komisjoni, sest praegu on näha, et poliitikute hulgas on ideedest puudus ja ega neid otsita ka,“ ütles ta.

Ta lisas, et otsima peab uusi ja põhimõttelisi uuendusi - vähe on tolku munade ühest karbist teise tõstmisest. Eraldi tõi Raudsepp välja sotsiaalmaksu lae kehtestamise, mis oli kokku lepitud 4 aasta taguses koalitsioonilepingus, kuid on puudunud kahest viimasest.