Töötleva tööstuse tootjahinnad püsivad paigal

Kui nõudlus paranema ei hakka või Euroopa Keskpank ei otsusta oluliselt rahapakkumise poliitikat muuta, ei ole ka hindades suuremaid muutuseid oodata, kommenteeris statistikaameti täna avaldatud tööstustoodangu tootjahinnaindeksit majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember.

Suurematest sektoritest on hinnad tõusnud piimatoodete tootmises 6,5 protsenti ja mööblitööstuses 5 protsenti. Need sektorid paistsid esimeses kvartalis silma ka keskmisest suurema müügikasvuga, mis näitab, et neis valdkondades oli nõudlus tugev. Hinnalangus kiirenes keemiatööstuses ja elektriseadmete tootmises, kus hinnad odavnesid aastaga vastavalt 2,5 ja 1,9 protsenti.

Aprillis pidurdus ekspordi- ja impordihindade langustempo vastavalt 2,2 ja 2,5 protsendini. Märtsiga võrreldes ekspordihinnad ei muutunud, aga impordihinnad langesid 0,2 protsenti.

Aastases võrdluses mõjutasid ekspordi- ja impordihindade langustempo aeglustumist enim naftasaadused. Kui märtsis olid nende hinnad aastatagusest perioodist veel kümnendiku võrra madalamad, siis aprillis vastavalt 4 ja 6 protsenti. Kuuga tõusid naftatoodete ekspordi- ja impordihinnad 1–2 protsendi võrra.

Teise suurema osakaaluga kaubagrupiga - elektroonikatoodetega - muutusi ei toimunud, nii ekspordi- kui ka impordihinnad olid sarnaselt eelneva kuuga keskmiselt 5 protsenti madalamad kui aasta varem. Enam on aastaga tõusnud metalltoodete ja mööbli väljaveohinnad, sisseveos aga puidu, puittoodete ning ehitusmaterjalide hinnad.

Ettevõtjate ootused hindade edasiste arengute suhtes on sarnased praegusele olukorrale. Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal prognoosis üle 80% küsitletutest müügihindade püsimist stabiilsena, hinnatõusu eeldas alla 10% ettevõtjatest. Keskmisest kõrgemad olid hinnakasvu ootused jätkuvalt toiduainetööstuses ning puidu- ja paberitööstuses.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsiga võrreldes keskmiselt 0,1 protsenti, eelmise aasta aprilli hindadele jäädi 0,3 protsenti alla.