"Ilmselt kas hind oli väga kõrge või pole raha olnud, sest tegelikult on see algusest peale olnud tsirkus. Ega me muud ei oska välja lugeda, kui ilmselt seda raha ei maksta meile," kommenteeris Eesti Meedia juht Mart Kadastik Ekspress Grupi kohtuplaane.
Tema sõnul määrasid audiitorfirmad PricewaterhouseCoopers, KPMG ja Ernst&Young 9. detsembril ASi Ajakirjade Kirjastus, ASi SL Õhtuleht ja ASi Express Post väärtuse, mille tasumist ootab Eesti Meedia 16. detsembriks. Hinda Kadastik ei täpsustanud.
"Esmaspäevaks peab see raha olema Eesti Meediale tasutud. Sellisel juhul saavad nad 50 protsendi aktsiate omanikuks," lisas ta.
"
Selle börsiteatega saan ma aru, et raha ei tule. Selline kohtusse pöördumine on šantaaži vorm. Pöördugu kohtusse, kasvõi täna," ütles Kadastik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul on Eesti Meedia saatnud Ekspress Grupile meeldetuletusi, et kui nad 16. detsembriks ei suuda raha maksta, siis pöördub Eesti Meedia omakorda kohtusse.
Ekspress Grupi teatega, et nimetatud tehingu puhul on Eesti Meedia esitanud ebaseaduslikke nõudmisi ning takistanud Ekspress Grupil tehingute omandamist, Kadastik ei nõustu. Pigem nimetab ta seda ebakompetentseks ja pahatahtlikuks.
"Konkurentsiamet pöördus meie poole ja küsis meilt teabenõude korras informatsiooni ja meie ei saanud kuidagi seda takistada," ütles Eesti Meedia juht. Tema sõnul keelas amet Eesti Meedial aktsiad täieõiguslikult müüa vaid Ekspress Grupile, kui nad poleks neid edasi müümas Janek Veeberi firmale Suits Meedia. "Meie pole süüdi selles, et neile ei antud õigust omada valitsevat turujõudu nendes ettevõtetes," sõnas Kadastik.
"Nad tegid ostuteate kõigi kolme ettevõtte peale. Konkurentsiamet menetles kõiki kolme ettevõtet. Aktsionäride lepingu seisukohalt peab neid kahjuks koos vaatama," selgitas Kadastik. Tema teatel on kaks meediafirmat viimase kahe kuu jooksul järjepidevalt kontaktis olnud, mistõttu on raske defineerida konstruktiivse dialoogi puudumist.
"Ma ei tea, mida nad konstruktiivse dialoogi all silmas peavad. Kogu kahe kuu kirjavahetuse jooksul pole olnud ühte-kahte päeva, kus poleks Gunnar Kobini allkirjaga kiri meile tulnud või meilt sinna läinud. Selles mõttes kontaktid ja dialoogid on kogu aeg olnud. Kui neil on tahe osta, siis meie oleme teinud enda poolt kõik võimaliku, et täita aktsionäride lepingut," teatas Kadastik.
Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin ei soovinud pressiteatele täiendavalt kommentaare jagada, nimetades antud teemat ebameeldivaks.
"Ainus, mis ma saan veelkord öelda, on, et Eesti Meedia on rikkunud meievahelist lepingut, mistõttu on lepingujärgne ettevõtete aktsiate omandamine osutunud võimatuks ning seetõttu ei ole meil muud valikut, kui pöörduda kohtusse," selgitas Kobin pärast teistkordset kommenteerimise palvet.
"Kui Eesti Meedia oleks soovinud tekkinud probleemi lahendada, siis oleks nad võinud ammu reageerida meie korduvatele ettepanekutele läbirääkimiste laua taha koguneda ning viimase sellise ettepaneku erimeelsuste kohtuväliseks lahendamiseks tegime me neile täna," lisas Kobin.
Ekspress Grupp teatas täna, et nõuab Eesti Meedialt kohtu kaudu lepingute rikkumiste eest leppetrahvide tasumist vähemalt 3,5 miljoni euroses summas, kuna Eesti Meedia on rikkunud lepinguid ning takistanud neil omandada poolte ühisettevõtjate aktsiad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
ASi Eesti Meedia juhatuse esimehe Mart Kadastiku sõnul on Eesti Meedia ja Ekspress Grupi tüli üks põhjusi see, et mõlemale on selge, et paberlehtede turg on eilne päev.
Eesti Meedia nõuab arbitraažikohtus Ekspressilt lepingu rikkumise eest 8,6 mln eurot.
Meediakontserni Ekspress Grupp juht Gunnar Kobin kinnitas, et ei maksa täna Eesti Meediale raha osaluse eest Õhtulehes, Ajakirjade Kirjastuses ja Express Postis, kuid loodab endiselt kohtuvälisele kokkuleppele.
Ekspress Grupp teatas täna börsile, et kuna Eesti Meedia on rikkunud pooltevahelisi aktsionäride lepinguid ning takistanud Ekspress Grupil omandada poolte ühisettevõtjate aktsiad, pöördub Ekspress Grupp oma õiguste kaitseks kohtusse. EG on sellest teavitanud ja Eesti Meediat.
2016. aastal eraldati OSRAMist traditsiooniliste valgusallikate äri ning sündis uus kaubamärk LEDVANCE. Ettevõtte portfellis olid peamiselt tooted, mille tulevik Euroopas oli regulatsioonide tõttu sisuliselt ette määratud. Traditsioonilised valgusallikad sisaldasid keskkonnale ohtlikke aineid ja nende energiatõhusus jäi uutele nõuetele jalgu. Algas globaalne LED-teholoogiale üleminek.