Rootsi on kohkunud eile avaldatud PISA testi tulemustest, kus OECD kõrvutab eri riikide 15aastaste noorte õpivõimekust.
Omal ajal tippu kuulunud Rootsi ei ole enam isegi mitte keskmike seas ning on võrdluse üks suuremaid langejaid. Isegi Eestis on tulemused paremad, rääkimata Aasia riikidest. Eriti kehvad on lood matemaatikaga, mis teeb murelikuks ka Rootsi ettevõtjad, kirjutab tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri.
"See on kurb. Et me jätkuvalt võrdluses langeme, on väga tõsine asjade seis. Loomulikult mõjutab see meie konkurentsivõimet," ütles Rootsi ettevõtlusorganisatsiooni Företagarna juht Elisabeth Thand Ringqvist. "Teadmised on järjest olulisemad, kuna töökohad muutuvad järjest keerulisemaks. See on ühe riigi jaoks täiesti baaseeldus, et kool toimiks."
Rootsi haridusminister Jan Björklund pareerib, et testid on teinud noorukid, kes said oma hariduse eelmise valitsuse reformide ja õpikavade järgi. Kuid möönab probleemi ning ilmselt on koolihariduse tase keskseid teemasid Rootsis tuleval aastal toimuvatel valimistel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rootsi ettevõtlusorganisatsiooni Svensk Näringsliv haridus- ja arendusvaldkonna juht Tobias Krantz ja hariduspoliitika ekspert Johan Olsson kirjutavad täna lehes, et ressursinappuse kaela ei saa toimuvat ajada – Rootsi on maailma üks kõrgeima maksukoormusega riik ning koolidele eraldatud ressursid on ajavahemikus 2000–12 kasvanud 8%, kulud õpilase kohta on põhikoolis kasvanud 11%.
Eeskujuks tuuakse Soomet, kus õpitulemused on maailmaklassis. Soomes on veel kombeks kodus istuda ja õppida. Soome ise tõstab edutegurina esile oma õpetajate ettevalmistust, mis hoiab taset kõrgel ja meelitab kõrgelt motiveeritud tudengeid õpetajaametit valima. Samuti kiidetakse Soome tugisüsteeme mahajääjate järeleaitamiseks.
Juhtkirjas nendib Dagens Industri, et paljus on probleem ka suhtumises – õppimine pole popp. Ja suur osa noorte ajast läheb arvutimängudele, mis jätab lodevaks ka ihu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Septembris on Rootsis parlamendivalimised ning haridus on pärast külma dušši PISA testi tulemustest üks olulisemaid teemasid valimisdebatis.
Alanud aastal toimuvad Rootsis parlamendivalimised, kus keskseteks teemadeks tõotavad kujuneda PISA testi ehmatavate tulemuste järel hariduse kvaliteet, Rootsi majanduse konkurentsivõime ning vastutustundlik riigirahanduspoliitika.
Uuringust PISA kuuldes kipub mõte vägisi sellele, et miskit on väga viltu. Tegelikult näitas sellenimeline haridusuuring, et üldjoontes on Eesti hariduses lood päris head. 65 maailma riigi võrdluses jagavad meie 15-aastased põhikooliõpilased loodusteadustes 4.–7. kohta (Euroopas koos Soomega koguni 1.-2. kohta) ning matemaatika ja funktsionaalase lugemisoskuse poolest ollakse 11. kohal.
PISA 2012 uuring näitab, et Eesti 15-aastaste põhikooliõpilaste tase on maailma parimate seas ja Euroopa absoluutses tipus, vahendab haridus- ja teadusministeerium.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.