Poliitiline kriis Ukrainas üha käärib

Nüüd lõõmab riigis taas debatt selle üle, kas Ukraina peaks oma tuleviku siduma Euroopa Liidu või Venemaaga, mille mõlema arvele langeb neljandik Ukraina ekspordist.

"Meie esmane ja peamine poliitiline nõudmine on valitsuse tagasiastumine," ütles vangistatud ekspeaministri Julia Tõmošenko partei liider Arseni Jatsenjuk, vahendas agentuur Bloomberg. "Meie peamine siht on (president Viktor) Janukovitši tagasiastumine. Aga esimene samm on (peaminister Mõkola ) Azarovi valitsuse tagasiastumine."

Eile protestis Kiievi kesklinnas üle poole miljoni inimese. Kokkupõrgetes politseiga sai kannatada ja toimetati linnavalitsuse andmeil haiglasse 109 inimest, vähemalt 165 inimest vajas kergemat arstiabi. Protestide vallandajaks oli Ukraina valitsuse ootamatu otsus jätta assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping Euroopa Liiduga läinud nädalal Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumisel sõlmimata, et otsida selle asemel tihedamaid majandussuhteid Venemaaga.

"Poliitilised arengud Ukrainas tegid ootamatu pöörde ja ägenesid ilmseks poliitiliseks kriisiks," märkis HSBC panga Venemaa, SRÜ ja Balti riikide peaökonomist Aleksander Morozov. "President ja valitsus riskivad olukorra üle kontrolli kaotada ning eeldame juba lähemas tulevikus olulisi poliitilisi muudatusi." Kui kriis niipea ei lahene, võivad sellel analüütiku sõnul olla prognoosimatud tagajärjed Ukraina majandusele ja riigirahandusele.

Lääneriigid kutsusid pooli rahu säilitama. Sellise avalduse tegid nii NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kui ka USA ja ELi suursaadikud Ukrainas.

Poola ja Rootsi rahandusministrid Radek Sikorski ja Carl Bildt tegid kordasid ühisavalduses, et Euroopa Liit on jätkuvalt valmis Ukrainaga assotsiatsiooni- vabakaubanduslepingut allkirjastama. Ukrainal tuleb aga eelkõige endal oma majanduse reformimisega edasi liikuda.

"Kuna majandusreformide edenemisest mingeid märke ei ole, ei lase me end kiskuda mõttetusse ülepakkumissõtta Ukraina tuleviku üle," teatasid ministrid.

Ukraona president Viktor Janukovitš ütles eile, et pooldab jätkuvalt liikumist Euroopa Liidu suunas, tingimusel, et see ei kahjusta Ukraina majandust.

Ukraina ametivõimud tahavad, et protestijad valitsushooned vabastaksid ning on ähvardanud algatada kriminaaljuurdluse nende üle, kes on vallutanud Kiievi linnapea ja ametiühingute kontorid.

Ukraina siseminister Vitali Zahhartšenko ütles, et politsei ei lase Ukrainal muutuda teiseks Liibüaks või Tuneesiaks, kus rahvarahutused valitsused võimult viisid.

Ajaleht Financial Times vahendas, et Ukraina parlamendi spiiker on kutsunud opositsioonilikidrid kõnelustele.